/nginx/o/2011/08/26/723606t1h71b5.jpg)
Saaremaa talunikud olid eilseks esitanud ilmselt huntide murtud lammaste eest üheksa korda rohkem kahjuhüvitisi kui möödunud aastal.
Talunikud taotlevad murtud lammaste eest rekordhüvitist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mullu taotlesid Saare maakonna talunikud keskkonnaametilt hüvitist 8 lamba murdmise eest ning said kahjutasuks kokku 422 eurot, siis eilse seisuga oli kahjutasunõudeid esitatud juba 71 ehk ligi üheksa korda rohkem kui mullu, kirjutab Meie Maa.
Kogu Eestis maksti möödunud aastal 473 lamba eest kokku 43 190 eurot hüvitist.
«Riik hüvitab vastavalt keskkonnaministri määrusele suurkiskja tekitatud kahju kuni 100 protsendi ulatuses, kahjusummast arvatakse maha omaniku omavastutuse osa 64–128 eurot kalendriaasta kohta,» selgitas keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi.
Suurkiskja poolt tekitatud kahjude hüvitamise taotluste ja hindamisaktide alusel teeb keskkonnaameti juurde moodustatud komisjon kalendriaasta lõpuks otsuse kahju hüvitamise või hüvitamata jätmise kohta. Kahjustusi hindab keskkonnaameti määratud koolitatud asjatundja, kes sündmuskohal kogutud tõendusmaterjali ning lisateabe alusel teeb otsuse tõenäolise murdja kohta.
Ühe versiooni kohaselt võis osa lambaid murda metsistunud koer. Kui tõendusmaterjalid peaksid osutama sellisele variandile, tuleb talunikel suu kahjuhüvitisest puhtaks pühkida. «Kui kodulooma murdjaks on koer, siis hüvitist ei maksta,» kinnitas Talvi.