/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/05/735982t1hdf91.jpg)
Kuigi seaduse järgi peavad kultuuriväärtusega asju otsivad inimesed saama selleks muinsuskaitseametilt loa, ei pea Eesti Detektoristide Liidu juhatuse liige Margus Aare seda vajalikuks, kuna sageli ei otsita kultuuriväärtusi sihilikult.
Detektorist: sageli ei otsita kultuuriväärtusi sihilikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vastavalt uuele muinsuskaitseseadusele on metalliotsijaga vaja luba ainult siis, kui otsitakse kultuuriväärtusega esemeid,» seletas Aare.
Ta tõi välja, et detektoristid võib jagada mitmesse erinevasse gruppi, olenevalt sellest, kes millega tegeleb: otsitakse militaartehnikat, otsitakse käibemünte, otsitakse lihtsalt ajaviiteks midagi põnevat ja siis on veel sihtgrupp, kes otsib kultuuriväärtustega esemeid.
«Kultuuriväärtusega territooriumid on ikka need, kus on muinsuskaitseala. Seal ei tohi otsida. Lisaks ei tohi sihilikult otsida muinsuskaitseväärtusi,» leidis Aare. «Suurem osa ei otsigi sihilikult kultuuriväärtusi. Neid otsivad arheoloogid.»
Aare sõnul on see ala paljude jaoks hobi, võimalus olla vabas looduses, leida vanametalli, mistõttu ka juhuslikult leitud kultuuriväärtusega asi pole Aare hinnangul veel põhjus loa nõudmiseks.
«Kui inimene leiab metalliotsijaga näiteks mõne vana mündiaarde, siis peab ta selle maha jätma ja inspektoreid teavitama ja ei tohi seda ise üles kaevata,» põhjendas ta. «Kui inimene hakkab seda ise välja kaevama, siis on teda õigus karistada.»
Aare pidas loa taotlemisele eelnevat koolitust silmaringi laiendavaks aga paljudele mitte-vajalikuks.
«Kui Eestis on üle viie tuhande detektoristi ja aastas koolitatakse 25 detektoristi, siis kuluks kõigi koolitamiseks kaks sajandit,» ütles Aare. «Lisaks ei taga koolitus, et inimene saab loa kultuuriväärtusi otsida. See lihtsalt annab algteadmised.»
Aare ütles, et tema ei pea endale loa taotlemist vajalikuks, kuna ta kultuuriväärtusi ei otsi. «Mina kasutan metalliotsijat eestiaegsete müntide ja juhuleidude otsimiseks. Pole kindlat eesmärki. See on hobi,» seletas ta.