Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Metropoliit Kornelius: Aleksius II side Eestiga ei katkenud kunagi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Aleksius II seitsme aasta eest Moskvas Punasel väljakul.
Aleksius II seitsme aasta eest Moskvas Punasel väljakul. Foto: AFP / Scanpix

Moskva patriarhaadile alluva Eesti õigeusukiriku juhi metropoliit Korneliuse sõnul oli  Aleksius II kursis Eestis toimuvaga ning side oma sünnimaaga ei katkenud kunagi.

«See on suur kaotus, suur kaotus kogu Moskva patriarhaadile, sealhulgas loomulikult Moskva patriarhaadi Eesti õigeusukirikule,» ütles metropoliit Kornelius venekeelsele Postimees.ee'le.

Korneliuse sõnul oli Aleksius II väga ärgas ja kaastundlik inimene. «See väljendus kasvõi selles, et kui mina, ja ilmselt ka teised, kui me talle Moskvasse helistasime ning enamasti väljaspool tööaega, siis ta alati vastas meie kõnedele ja andis põhjalikud vastused kõigile küsimustele,» rääkis Kornelius. «Nii oli ta alati kursis Eestis toimuvaga ja ta side sellega ei katkenud kunagi,» lisas ta.

Korneliuse sõnul võib ta välja öelda Aleksius II poolse solvumise, millega metropoliit ka ise ühineb, et need eesti vaimulikud, keda ta usaldas ja keda juhendas, pöörasid end temast poliitilistel põhjustel ära ja läksid teise patriarhaadi alla.

Metropoliidi sõnul oli patriarh tihedalt seotud nii eestlastest koguduseliikmetega kui ka kirikuteenritega. «Vaimulikuna teenis ta Jõhvis ja Tartus,» rääkis Kornelius. Ta lisas, et kuna Aleksius oli Tartus ülempreester, siis suhtles ta eriti tihedalt eestlastest vaimulikega.

«Ma tean, et tal olid nendega väga lähedased ja sõbralikud suhted  ja olen kindel, et ka nemad armastasid teda,» mainis metropoliit.

Kui Jõhvis juhatas Aleksius vene kogudust, siis Tartus ka eesti oma. Ta ei teeninud Korneliuse sõnul mitte ainult Uspenski kogudust, kus ta oli ülempreester, vaid ka Georgiuse kogudust, kuhu kuulusid eestlased.

«Tuleb märkida, et vaatamata pikkadele Eestist eemal oldud aastatele, elades Moskvas, ei unustanud ta eesti keelt. Ja nende eestlastega, kellega ta kohtus Moskvas või Tallinnas käies, rääkis ta vabalt eesti keeles,» meenutas Kornelius.

Tagasi üles