/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/09/05/735632t1h7ed0.jpg)
Muukeelsed inimesed õpiksid paremini eesti keele ära, kui neil lastaks enne küpseda lojaalseteks, arvas keeleteadlane Mati Hint Eesti inimarengu aruande esitlusel keeleruumi peatükki kommenteerides.
Mati Hint: enne lojaalsus, siis keeleõpe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hindi sõnul kehtib meil arusaam, et kui me sunnime «nemad» ehk venelased eestikeelseteks, muutuvad nad Eestile ka lojaalseteks. «Ma arvan, et tulemuslikum oleks vastupidi: kui nad oleks lojaalsed – kui me üldse «nendeks» nimetame, parem, kui seda vastandust poleks – muutuksid nad kiiremini ja paremini eestikeelseteks. Kuidas seda saavutada, ei ole lahendust leitud,» rääkis Hint.
«Nii ongi meil tulemus, et 40 protsenti venekeelsetest Eesti noortest soovib Eestist lahkuda,» tõdes ta kurvastusega, lisades, et võib-olla ütleksid mõned rahvuslased ka sel puhul, et las «need» lähevad. Hint meenutas, kuidas aastaid tagasi kiputi ka HIV ja narkomaania levikut algul «nende» probleemiks tembeldama.
«Keeleruum on ka avalik ruum. See tähendab, kas raamatukaupluses või vikerraadios kõlab inglise keel või eesti keel,» arutles Hint ja imestas, kust ikkagi juhitakse seda protsessi, et Eesti on täiesti ühemõtteliselt valinud inglise keele oma teiseks keeleks. Ta tõi näite Lätist, kus muuseumide nimetused on lisaks ka saksa ja vene keeles, Eestis aga inglise keeles.