/nginx/o/2011/09/04/734896t1h7fe1.jpg)
Ebaturvalisema ühiskonna valguses on koolid oma hädaolukorra lahendamise plaanides hakanud tähelepanu pöörama ka koolitulistamistele.
Tellijale
Koolide kriisiplaanides pööratakse tähelepanu koolitulistamistele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peab sellest sügisest koolidel olema hädaolukorra lahendamise plaan. Seaduses käsitletakse hädaolukorrana sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.
Nii Hugo Treffneri gümnaasiumi direktori Ott Ojaveeru, Tallinna reaalkooli direktori Gunnar Polma kui ka Miina Härma gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi sõnul on nende koolidel hädaolukorra plaan olemas ning tavapärane osa puudutab seal tulekahjusid ja sellega seotud evakueerimisi.
Uudsem on häireolukorra plaanis aga see, mis puudutab koolitulistamisi. Ojaveeru sõnul peab näiteks kaitseministeeriumis toimunu taustal iga asutuse juht sellisele ohule mõtlema. «Me ei ela enam nii turvalises ühiskonnas, kus selliseid ohte polnud või ei osatud kartagi,» sõnas ta.
Õppused kohe sügisel
Ojaveeru sõnul on nende kool tulistamise või sellega sarnaseks ohuks tõsiselt valmistunud ja paigaldanud klassiustele lukud, mida saab seestpoolt lukustada. Lisaks teavad õpetajad, kuidas sellises olukorras tegutseda.
Ka Polma hinnangul on ohuolukordades tegutsemiseks vajalik personali koolitamine, sest juhendeid võib küll koostada, kuid koolitustel mängitakse olukorrad läbi ning nii nende koolis tehtigi.
Tannberg tõi aga esile, et Miina Härma gümnaasiumi paigaldati juba mõne aja eest süsteem, kus kantseleis oleva mikrofoni kaudu saab hädaolukorras klassidesse infot edastada.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul rakendus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastav paragrahv 1. septembrist, mis tähendab, et kõik vajalikud dokumendid peaks koolidel olemas olema. Millal tuleb plaani eri osade toimimist kontrollida ja õppusi läbi viia, pole haridusministeerium paika pannud.
Ladva hinnangul oleks õppuste korraldamiseks praegu mõnusam aeg, sest õppuste ajal tuleb lapsed õue saata – seni on ilmad veel soojemad, talvel oleks selliste õppuste tegemine problemaatilisem.
Ojaveeru sõnul võib nende koolis tulla isegi kaks harjutuskorda, sest Hugo Treffneris vahetub igal aastal kolmandik õpilastest.
«Ehk hoone on uutele õpilastele keeruline ja tahame harjutada ning õpetajatele on samuti öeldud, mida tuleks infotundides rääkida,» lisas Ojaveer. «Kindlasti ei hakka õppusi tegema talvel või kui sajab lund või vihma, eks sellest võib toimumise aja välja lugeda.»
Polma sõnul on nende koolis tuletõrjeõppustega jõutud juba selleni, et kui häirekellad lööma hakkavad, ei jää inimesed klassidesse, vaid hakkavad õue liikuma.
Ka Tannberg kinnitas, et õppus kindlasti tuleb, kuid aega ei soovinud ta öelda, sest evakuatsiooniõppus peaks osalistele ikka ootamatu olema.
Päästeamet annab abi
Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja sõnul pole nad koolidele hädaolukorra lahendamise plaane saatnud, kuid need on tehtud kättesaadavaks internetis.
Kooli hädaolukorra lahendamise plaani juhendmaterjali ja selle lisad on Raja sõnul projekti raames koostanud Rocca al Mare kool koostöös partneritega, kelle hulka kuulus ka päästeamet.
Koolitused, kuidas hädaolukorra plaani lahendada, algavad sügisest ja sellest antakse koolidele teada.
Raja lisas, et päästeala töötajate üheks ülesandeks on koolide nõustamine tulekahjude ennetamise, evakuatsiooni ja tulekahjuõppuse läbiviimise osas. Tänavu esimesel poolaastal on koolide ja lasteaedade tuleohutuse eest vastutavaid inimesi nõustatud 1470 korral.
Raja tõstis ka esile, et koolidel on kohustus koostada enesekontrolli aruandeid, mille üks osa on ka tulekahjuõppuse läbiviimine. Kohustust sellistel õppusel osaleda päästespetsialistidel ei ole. «Küll aga oleme tulekahjuõppuse korraldamisel ja planeerimisel kindlasti valmis pakkuma igakülgset nõu ja toetust,» sõnas Raja.
Tema sõnul peaks abi ja nõuandeid sooviv kool ühendust võtma piirkonna päästekeskusega.