Politsei: narkomaane on igal pool

Süstiv narkomaan Maakri tänava garaažide juures. Foto: Karli Saul

Politseil pole selle kohta eraldi statistikat, kui palju mingil tänaval narkomaane liigub ja kui palju kuskilt nendega seotud väljakutseid on tulnud.

Deklaratiivne vastus tuleb politseist ka Maakri tänava mahajäetud majades elutsevate narkomaanide kohta. «Hoone heakorra ja turvalisuse eest peab hea seisma ikka maja omanik, kelle ülesandeks on hoolitseda ka selle eest, et tühjana seisvat maja ei hõivaks nn kutsumata külalised. Politsei teeb aeg-ajalt koostöös linnaosavalituse esindajatega reide mahajäetud majadesse, samuti kontrollitakse neid patrullimise käigus. Politsei kontrollib, kes need inimesed on, kas nad ei ole politsei huviorbiidis ning kas ei panda toime mõnda korrarikkumist. Võõral territooriumil viibivatele isikutele antakse korraldus lahkuda,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich.

Inimestest, keda arvatakse olevat narkojoobes, teatatakse tema sõnul politseile iga päev. «Kui inimene näeb tänaval ilmselge narkojoobe tunnustega ning süstivat inimest või omab informatsiooni narkootilise aine käitlemisega tegeleva isiku kohta, tuleks sellest kindlasti politseile teada anda. Kui inimene vajab aga narkojoobe tõttu meditsiinilist abi, on inimese elu päästmise korral kiirem lahendus helistada hädaabi numbrile 112,» soovitas politseinik.

Maakri tänava kant ei paista tema sõnul narkomaanide rohkuse poolest teiste asumite seast kuidagi silma. Politsei hinnangul pole nad eramajade piirkondades nii suureks probleemiks kui näiteks kesklinnas, Lasnamäel, Mustamäel või muudes tiheasustusega piirkondades. «Samas ei saa öelda, et mingi konkreetne koht oleks narkomaaniast täiesti puutumata, kui välja jätta need kohad, kus inimasustus täielikult puudub. Siit lähtuvalt on ka mõistetav, et narkomaania on ühiskonna, see tähendab inimeste, mitte mingite kohtade alusel kujunenud probleem,» lausus Uldrich.