/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/09/20/435989t1h4298.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) esimees Eimar Veldre kutsus haridusministeeriumit üles analüüsima, kas kuni 26-aastase tudengi nui neljaks vanematega ühte leibkonda arvestamine on ikka põhiseadusega kooskõlas.
EÜL: tudengi sidumine vanematega on ebaseaduslik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kahjuks sisaldab pakutav mudel jätkuvalt põhimõtet, et tudeng on esmalt arvestatud oma vanemate leibkonda,» kommenteeris Veldre haridusministeeriumi täna avalikustatud õppetoetuste süsteemi kava.
EÜL peab arusaama, et kuni 26-aastane üliõpilane kuulub vanemate leibkonda, kui ta ei ole abiellunud või tal ei ole last, ebaõiglaseks ja tudengite sotsiaalmajandusliku olukorra parandamise seisukohalt ohtlikuks takistuseks.
«Seetõttu võivad toetusest ilma jääma hakata mitmed tudengid, kes seda reaalselt vajavad. Samuti ei pruugi täiskasvanud isiku seaduslikult oma vanematega sidumine meie hinnangul olla kooskõlas põhiseadusega, mistap soovitame haridusministeeriumil seda küsimust analüüsida.»
Veldre väitel jääb hetkel arusaamatuks ka ministeeriumi kavas sisalduv nõue, et õppetoetuse saamiseks peab õppima vähemalt 85-protsendises mahus.
«See peaks selgelt olema seotud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seadusega sätestatud normidega ehk siis see peaks olema kehtiva seaduse järgi siiski alates 75 protsendist,» leidis Veldre.
«Õppetoetuste eesmärk on tagada üliõpilasele võimalused täielikuks pühendumiseks, mistap erinevate nõuete seadmine ei vii meid oodatud tulemuseni.»
Tema sõnul on eraldi teema osakoormusel õppivad tudengid ning nendele suunatud toetused.
«Kahjuks seda küsimust pakutav kava ei sisalda ning siin ootame küll haridusministeeriumilt täiendavaid analüüse ja põhjendusi, miks too rühm üliõpilasi peaks olema välistatud toetuse taotlemisest ja saamisest.»
Uue süsteemi rakendamisel võiks valitsus Veldre hinnangul siiski ponnistada, et see hakkaks kohe kehtima kõigile tudengeile, mitte ainult uutele kõrgkooli astunud tudengeile, nagu praegu kavas.
Haridusminister Jaak Aaviksoo avalikustas täna kõrgharidusreformi ühe osa ehk üliõpilaste tugisüsteemi põhimõtted, mille järgi hakkaks õppetoetust 135 eurot kuus saama toetust vajav tudeng, kes täidab õppekava vähemalt 85 protsendi ulatuses.
Seega, kui tudeng õpib alla 100-protsendises rütmis, tekib ülikoolil õigus temalt õppimise eest raha küsida, kuid kui alla 85-prostendises rütmis, siis kaotab ta ka õppetoetuse.