Kui loobuda klassi täituvuse ülempiirist, siis peaks lõpetama sama-aegselt ka koolidele raha maksmise õpilaste arvu pealt, mis soosib hiidklasside tegemist, leiab haridusteadlane Jüri Ginter.
Ginter: kui kaob klassi ülempiir, kadugu ka pearaha
Haridusminister Jaak Aaviksoo seisukohta, et 26-lapseline klassi täituvuse ülempiir põhikoolis on liigne, kommenteerides ütles Ginter, et teatav piiramine on vajalik, eriti kuni koolid võistlevad õpilaste eest ja raha makstakse koolidele õpilaste arvu järgi.
«Selle tulemusena valivad paremates tingimustes olevad koolid endale mugavamad õpilased ning tehakse suuremad klassid, kus pole võimalik individuaalne lähenemine,» rääkis Ginter.
«Tagajärg on see, et nende õpilaste potentsiaal, mis on oluliselt kõrgem kui teistes koolides, avatakse ebapiisavalt ning õppetulemuste vahe on väiksem kui potentsiaali vahe.»
Kui klassi suurust ei reguleerita, siis peaks rahastamine olema tema hinnangul klassikomplektide põhine, mis tähendab, et kool saab sama palju raha sõltumata sellest, kas klassis on 24 või 50 õpilast.
«Sel juhul kaoks koolil huvi teha liiga suuri klasse, kuid kui peetakse õigemaks suuremaid klasse, siis jääb see võimalus koolile alles.»
Ta lisas, et Soomes ja Rootsis klassi täituvuse piirmäära ei ole, kuid seal saadakse aru, et liiga suured klassid pole otstarbekad. «Samuti saadi sellest aru näiteks Pärnu linnas, kus kehtestati klassi täituvuse piirmäär juba enne seda, kui riik seda tegi.»
Ginter pakkus lisaks välja, et klassi piirsuuruse reguleerimise asemel võiksime reguleerida õpilaste arvu ühe õpetaja kohta.
See võimaldaks rohkem kasutada abiõpetajaid, mis on arenenud maades pigem tavaks kui erandiks.
Haridusminister Jaak Aaviksoo ütles teisipäeva Postimees.ee’le, et klassi täituvuse ülempiiri poleks tarvis seaduses nii rangelt ette kirjutada, nagu see praegu on.
Ginter märkis, et enne sel teemal lõpliku kommentaari andmist sooviks ta näha ministri ametlikku seisukohavõttu.