/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2009/02/03/127143t1he59c.jpg)
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti algatatud valge lindi kampaania, mis seisab vene koolide eestistamise vastu, häirib haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul koolide igapäevast tööd.
Haridusametnik: selline kampaania häirib koolide igapäevast tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kodanikualgatused on meil demokraatlikus ühiskonnas vabad, aga väitega, et vene õppekeelega koolidele on ülekohut tehtud või kiirustatud – sellega ma kindlasti nõus ei ole,» ütles Käosaar Postimees.ee’le. «See [Kõlvarti] kampaania tundub praegu provokatiivsena ja kõige rohkem kurvastab mind see, et koolid tõmmatakse mängudesse kaasa. See mõjutab emotsionaalselt nii koole kui lapsevanemaid.»
Väide, et eesti keelele järk-järguline üleminek tuli vene koolidele ootamatult, ei saa tema sõnul kindlasti paika pidada. «Üleminekupunkt on meil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sees juba 20 aastat. See, et praegu on jõutud nende tulemusteni, on 10-15 aasta töö. Nüüd hakata pidurit tõmbama on selge ülekohus.»
Alates tänasest ehk 1. septembrist 2011 peab Eesti venekeelsete gümnaasiumide 10. klassides käima 60 protsenti õppetööst eesti keeles. Kevadel kohtusid haridusministeeriumi ja linna esindajad kõikide koolidega, kes soovisid eestikeelsele õppele üleminekul erandit. Käosaar rääkis, et toona toimusid kohtumised igati konstruktiivses ja töises õhkkonnas ning väga suurt vastuseisu ei tekkinud.
«Tegelikult oleks Tallinna linna kohus teha ära koolivõrgu muudatus ja toetada vene õppekeelega koole,» osutas Käosaar. Ta selgitas, et Tallinna venekeelsetes koolides on õpilasi iga aastaga aina vähem, kuid koolide arv muutub väga aeglaselt. «Praegu üritatakse pigem kõrvalt hakata vastu seadusest tulenevatele ootustele.»
Võrdväärne haridus
Ta tunnustas venekeelseid koole, kes on suure töö ära teinud, et järk-järgult eestikeelsele õppele üle minna. «Loomulikult on mõnes koolis vaja veel üht-teist arendada, on vaja leida kolme aasta jooksul mõni eestikeelne õpetaja juurde, on vaja suhelda lastevanematega ning toetada õpilasi ja õpetajaid,» tõdes Käosaar.
Ta toonitas, et eesmärk on tagada kõikidele õpilastele kvaliteetne ja võrdväärne haridus. «Et meie vene koolide lõpetajad ei oleks marginaalses situatsioonis, kus nende haridus on teistsugune kui eesti õppekeelega lõpetajate haridus.»
Eile kutsus Tallinna haridusvaldkonda kureeriv abilinnapea Mihhail Kõlvart inimesi üles väljendama oma suhtumist haridus- ja teadusministeeriumi, mis tegelevat vene koolide eestistamisega.
Kõlvarti sõnul võib oma suhtumist kogu Eesti elanikkonna jaoks olulisse küsimusse alates tänasest näidata igaüks. Selleks pole tema sõnul vaja muud, kui kinnitada oma riietuse külge valge lint.
«Niimoodi me väljendame oma negatiivset suhtumist sellesse kiirustamisse, millega haridusministeerium tahab venekeelsed koolid eestikeelsele õppele üle viia. Samuti toetame nende koolide hoolekogusid, kes esitasid taotlused vene keele valimiseks kooli õppekeeleks,» ütles Kõlvart.