Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Sikupilli kooli pesamunad ootavad kõige enam karatetundi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Tallinna Sikupilli keskkoolis alustas täna kooliteed 26 poissi ja tüdrukut. Šikilt riietunud poisid ning armsate kleitide ja pidupäevapatsidega tüdrukud olid seda päeva ilmselt oodanud – kes suure rõõmuga, kes väikse ärevusega.

Postimees.ee näpistas enne aktust veidi nelja värske koolipoisi aega, et rääkida koolist ja õppimisest. Seitsmeaastaste Janno-Elvise, Ronani, Martti ja Kevini silmad läksid kõige enam särama siis, kui jutuks tuli karate, mida kõik soovijad Sikupilli keskkoolis valikainena õppida saavad.

Kas te kõik käisite enne kooli lasteaias ka?

Janno-Elvis: Mina käisin Järva-Jaani lasteaias.

Ronan: Mina käisin Asunduse lasteaias.

Martti: Mina käisin Mardi lasteaias.

Janno-Elvis, sina tulid siis Järva-Jaanist Tallinna elama. Kuidas sulle meeldib Tallinnas?

Janno-Elvis: Hästi meeldib, mänguväljakud meeldivad.

Kas te ootasite kooli?

Jaa!

Janno-Elvis: Mina tahaks rohkem arvutis olla.

Ronan: Mulle meeldib Facebookis ninja-warsi mängida. See on hästi äge mäng!

Martti: Mina tahtsin küll kooli tulla. Mulle meeldib siin karate. Mu sõber Helenil on karates juba kollane vöö. Ma olen isegi näinud karatefilme.

Ronan: Mina hakkan ka karates käima!

Janno-Elvis: Mina ka.

(Karatest rääkides lähevad kõik elevile ja hakkavad rääkima erinevatest vöödest ja karatevõtetest, veelgi enam, Martti oskab juba mõnda võtetki näidata.)

Kas te kõik elate kooli lähedal ja oskate vajadusel ka üksi kooli tulla?

Ronan: Tee on selge. Enne peab vaatama mõlemale poole, kas tuleb auto või ei tule.

Martti: Kolm korda peab vaatama või isegi neli. Peab vaatama paremale, vasakule, taha ja ette.

Ronan: Mina vaatan paremale, vasakule ja siis veel paremale, vasakule.

(Poisid hakkavad hoogsalt üksteisele näitama, millal ja kuidas ikka vaadata tuleb.)

Kevin: Mul emme näitab, kuidas kooli minna. Täna tulin esimest korda.

Kas teil on kõik tähed selged?

Ronan: Mul päris kõik tähed ei ole selged.

Janno-Elvis: Ma oskan kirjatähti ja neid teisi tähti ka.

Ronan: Neid tähti, mida väiksed lapsed oskavad, ma kõiki ei tea.

Kas mõni täht on selline ka, mida on teistest keerulisem meelde jätta ja kirjutada?

Janno-Elvis kirjutab paberile «R» tähe ja leiab, et see on tema jaoks paras pähkel. Ronan kirjutab aga «G» tähe ja peab seda keeruliseks. Martti jaoks on kõige keerulisem «C». Kevinile ei tule meelde, et tema jaoks mõni täht keeruline oleks.

Ronan: Õppimine aitab kõik asjad kergemaks teha, siis me teame kõiki tähti. Ma oskan inglise keeles ka natuke rääkida – näiteks How is it going today (kuidas täna läheb – toim.)? Are you talking English (kas sa räägid inglise keelt – toim.)? Ma olen vaadanud nii palju multikaid inglise keeles.

Martti: Mina vaatan Kanal2s ja TV3s filme ja siis mulle tuleb meelde inglise keel. Praegu mulle ei tule meelde inglise keel, aga ma oskan nagunii.

Milline keel peale eesti keele tundub veel väga huvitav, mida tahaksite kindlasti õppida?

Janno-Elvis: Mina tahan rootsi keelt õppida. Vene keelt tahaksin ka õppida.

Martti: Mina tahan prantsuse keelt õppida.

Ronan: Mind huvitab inglise keel.

Kevin: Mina räägin eesti keeles.

Millised on head õpetajad?

Ronan: Õpetajad peaksid olema head. Targad peaksid ka olema.

Miks üldse on vaja koolis käia?

Kevin: Koolis on vaja õppida.

Martti: Tähtsaks on vaja saada. Ja targaks ka.

Ronan: Arvutada on äge. Näiteks 8+8=16

Martti: 20+20=30.

Tegelikult 40.

Martti: Ahjaa. Aga 40+40=80.

Arvutamine tuleb teil päris hästi välja. Kas te kella ka tunnete?

Martti: Ma tean koolimineku kellaaega. Ma ärkan enne kooli üles.           

Kas midagi on kooli juures rasket ka?

Ronan: Kooli juures on raske vene keel.

Martti: Karate on väga hea, aga kui ikka tugevasti lüüa ja hakkab suust verd jooksma, siis on raske.

Tagasi üles