Valitsus saab loa ülikoolide lepingutesse sekkuda

Kõrgharidusreform murrab sisse. Foto: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Haridusministeerium esitas eile valitsusele kõrgharidusreformi eelnõu, milles ühe värske muudatusena saab valitsus õiguse kinnitada ülikoolide tulemuslepingud ehk järgmise aasta rahakoti sisu ning sihiseaded.

Ministeeriumi kõrgharidusosakonna juht Mart Laidmets ütles Postimees.ee’le, et tulemuslepingud hakkavad olema niivõrd olulised ülikoole suunavad dokumendid, et pole mõtet neid vaid ühe ministri kätte jätta. «Et riik saaks oma prioriteete paremini välja tuua, peavad teised ministeeriumid ka selles protsessis kaasa lööma,» leidis Laidmets.

«Ta ühest küljest pikendab küll protsessi, kuid teisalt annab suurema kindlustunde, et see ei ole ühe ministri suva,» ütles Laidmets.

Tema sõnul valmistab dokumendi ette, peab läbirääkimisi ja allkirjastab loomulikult jätkuvalt haridusminister.

Laidmetsa sõnul muutus dokument pärast selle eelmist avalikustamist ehk kooskõlastusringile saatmist siiski vähe – kohendati pigem sõnastust, parandati selgitusi.

Teise huvitavama muudatusena tõi kõrgharidusjuht välja selle, et ülikoolidele anti suurem võimalus ise otsustada, kuidas trahvida neid, kes õpivad vähema kui sajaprotsendise koormusega (30 EAP).

«See on pigem detail. Seal oli kirjas varem, et ta peaks iga semester saama 30 punkti, aga nüüd, et võib seda kumulatiivselt koguda jne. See ei ole nii täpselt seaduses reguleeritud, vaid jääb kõrgkoolide oma õppekorralduseeskirjade otsustada,» selgitas Laidmets.

Ka haridusminister Jaak Aaviksoo on varem öelnud, et taoline pehmendus reformi tuleb.

Kolmandaks märkis Laidmets, et eelnõust võeti välja nõue, et ülikoolide sisseastumiseksamid peavad olema taasesitamist võimaldavas vormis.

Selle asemel seisab eelnõus, et sisseastumisnõuded põhinevad objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumitel. Küll võivad sisseastumiskatsed olla näiteks salvestatud või protokollitud, et neid oleks võimalik hiljem vajadusel paremini vaidlustada, kuid see jääb kõrgkoolide otsustada.

Kui võrrelda praeguste õigusaktidega, siis ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu heakskiitmisega kaasnevad peamised muudatused puudutavad üliõpilaste õigusi riigieelarvest rahastatava kõrghariduse omandamisel ja kõrgharidustaseme õppe rahastamist riigieelarvest.

Eelnõu eesmärk on muuta kõrgharidussüsteem üliõpilase jaoks õiglasemaks, kasvatada kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust, vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust ja suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel.

2012. aasta vastuvõtust alates saavad kõik täies mahus õppekava täitvad tudengid asuda eestikeelsetel õppekavadel õppima tasuta. Et püsida tasuta õppekohal, tuleb õppekava täita semestri lõikes täies mahus, st semestris 30 ainepunkti (EAP).

Kui üliõpilane ei suuda või ei soovi täies mahus õppekava täita, on kõrgkoolil võimalus nõuda osalist õppekulude hüvitamist kuni valitsuse kehtestatud maksimummäärani. Õppeasutus võib püstitatud eesmärkide saavutamiseks kulude osalise katmise nõudmisest ka loobuda.

Eelnõuga ei keelata töötamist õpingute kõrvalt, küll peavad üliõpilased suutma oma tegevust rohkem planeerida, et õpingud ei veniks ega katkeks. Erinevatel põhjustel ei suudeta reeglina välisriigis õppides õppekava täies mahus täita ja mobiilsuse soodustamiseks näeb eelnõu ette erisused pärast välisriigi õppeasutuses õpitud perioodi õppekulude hüvitamisele.

Olulise muudatusena loobutakse riikliku koolitustellimuse mõistest ja selle aluseks olnud keerukast koefitsientide ja baasmaksumuaste mehhanismist.

Eelnõu kohaselt eraldatakse kõrgkoolidele edaspidi kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetust.

Õppeasutus otsustab oma profiilist ja ülesannetest lähtudes ise, millistes valdkondades kui palju õppekohti luuakse. Juhul, kui riigil on väga konkreetne vajadus mingi valdkonna lõpetajate järele, on võimalik see määrata ära tulemuslepinguga. Doktoriõppe rahastamisel jäädakse senise süsteemi juurde.

Uus süsteem on tugevamalt seotud põhiseaduse sättega, mille kohaselt riik ja kohalik omavalitsus peavad üleval piisaval arvul haridusasutusi ja toetavad nende tegevust, mitte ei esita tellimust, nagu sätestasid varasemad lepingud.

Uus tegevustoetuste süsteem annab riigile paremad võimalused täpsustada kõrgkoolide ülesanded ning tegevusvaldkonnad, vähendada dubleerimist ning toetada riiklikult olulisi arendusvaldkondi.

Tegevustoetuse määramise aluseks olevad indikaatorid sätestab valitsus oma määrusega ning nendes arvestatakse kõrgkoolide tegevuse ulatust, õppetöö kvaliteeti ja tulemuslikkust.

Eelnõu rakendamiseks on valitsuse tegevusprogrammis planeeritud 2013. aastal 6,1 miljonit eurot, 2014. aastal 18,8 miljonit eurot ja 2015. aastal 33,0 miljonit eurot.

Lisaks planeeritakse ca 135 000 eurot andmebaaside muudatuste tarbeks.

Uutel alustel hüvitavad õppekulusid alates 2012. aasta 1. septembrist vastuvõetud üliõpilased. Õppeasutuste tegevust rahastatakse tegevustoetuse kaudu alates 2013. aasta 1. jaanuarist.