/nginx/o/2011/09/01/729684t1hb77b.jpg)
Eestis lõppes eilsega ametlik suplushooaeg, mis tähendab, et terviseamet lõpetab suplusvee kvaliteedikontrolli ja avalike supluskohtade pidajatel ei ole enam kohustust jagada infot suplusvee seisundi kohta.
Ametlik suplushooaeg lõppes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suplusvee kvaliteet oli tänavu enamikes randades läbi suve hea ja suplejate jaoks ohutu. Probleeme oli veekvaliteediga vaid mõnes üksikus rannas. Nii näiteks oli juulis lühikesel perioodil mittesoovitav ujuda Valgas Pedeli rannas ja augustis Kuressaare rannas.
Vaatamata pikalt väldanud soojale esines sinivetikaõitsenguid sel suvel vaid Peipsi järvel Kauksi rannas, Tallinnas Harku järve rannas, Hiiumaal Kassari rannas ja vähesel määral ka Järvamaal Paide järve rannas.
Lõppenud hooajal oli avatud 49 avalikku supluskohta. Aasta tagasi oli neid 50, aastal 2009 ootas ujujaid 52 ja 2008 aastal koguni 67 supluskohta.
Lisaks avalikele supluskohtadele võttis terviseamet suplusvee analüüse läbi suve veel 27 rannas, kus käib tavapärasest rohkem inimesi.
Supluskohtade vähenemine on tingitud suuresti omanike, valdavalt kohalike omavalitsuste jaoks supluskoha pidamisega kaasnevate kulutustega. Kulutused on seotud peamiselt avalike supelrandade korrashoiu ja suplusvee kvaliteedi kontrolliga.
Nõuete kohaselt peavad olema kõik avalike supluskohtade rannad hooldatud ning varustatud riietuskabiinide, tualettruumide, prügikastide ning asjakohase teabega vee terviseohutuse ja supluskoha pidaja kohta. Avalikus supluskohas tuleb märgistada ohutu suplusala, samas vetelpääste olemasolu rannas ei nõuta.