/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/11/05/90363t1hbc20.jpg)
Haridusministeeriumi teatel tasub õpetajatel loota palgalisa eelkõige siis, kui linnad-vallad ebaefektiivse majandamise lõpetavad ja väheste õpilastega koolid vastavalt vajadusele kas osaliselt või tervikuna kinni panevad.
Ministeerium: õpetajate palgatõusuks tuleb koole kärpida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeerium mõistab pressiesindaja Asso Ladva sõnul õpetajate palgatõusu soovi ning leiab, et ameti olulisust ja töö iseloomu silmas pidades on õpetajate soovid põhjendatud.
«Suurt lootust palgatõusuks aga läbi riigieelarvest täiendavate vahendite eraldamise ei ole,» märkis ta.
Põhjuseks see, et riigilt läheb linnadele-valdadele üha rohkem haridusraha, lisaks väheneb õpilaste arv, kuid koolivõrgus midagi ei muutu.
«Tekib küsimus: kuhu raha kaob,» arutles Ladva.
Võimalusi palgatõusuks tuleb tema sõnul leida eelkõige juba koolivõrku suunatud vahendite piires.
«Kohalikel omavalitsustel on viimane aeg korrastada koolivõrku, mis annab kokkuhoiuvõimaluse ja võimaluse oluliseks õpetajate palgatõusuks.»
Haridusministeeriumi jaoks on tema sõnul õpetajate töötingimused prioriteetne küsimus ning seetõttu osutab ministeerium järgmisel õppeaastal suurt tähelepanu koolivõrgu korrastamisele, mis aitab otseselt kaasa õpetajate töö paremale tasustamisele.
Haridustöötajate liit andis täna mõista, et kavatseb nõuda 5. septembril jätkuvatel palgaläbirääkimistel õpetajatele 20-protsendist palgalisa ning ei ole valmis selles küsimuses kompromisse tegema.