Liigvesi hakkab Kadrioru pargi heaks tööle

Mitmel pool Kadrioru pargis käivad suuremahulised kaevetööd, mille lõpptulemus peaks peaks pargile palju juurde andma.

Kadrioru Pargi juhataja Ain Järve sõnul on tegu Ülemiste järve ülevoolu trassi uuendamisega, sest praegune trass ei suuda enam kogu veehulka vastu võtta. «Sinna torusse kogutakse kokku ka näiteks Ülemiste keskuse, ehitatava Ülemiste liiklussõlme ja teiste suurte asfaltpindade pealt tulevad sadeveed, millel pole enam võimalust maasse imbuda,» rääkis Järve.

See, et trass läbi Kadrioru pargi kulgeb, pole mitte pühaduserüvetamine, vaid kõigile kasulik lahendus. «Elurajoonidest seda läbi viia ei saa, sest see läheks meeletult kalliks. Toru läbimõõt on vist 1,6 meetrit ja ta peab olema vähemalt nelja meetri sügavusel. Ja nii leiti variant, et see tuuakse läbi Kadrioru pargi. Ja see sobib meile ülihästi,» lisas ta.

Trass tuleb Laagna tee ühe silla alt läbi ja maa peale jõuab ta peale Rohelise Aasa tänavat. Vesi suunatakse parkla-ala vahetusse lähedusse rajatavasse suuremasse veekogusse, kus sete veelkord maha langeb (esimene settebassein jääb teisele poole Laagna teed). Vesi läbib seejärel veel ühe kaskaadielemendi, sest seal on kõrguste vahe nii suur. «Ja sealt voolab ta praegu olemasolevasse kraavi ning liigub Koidula tänavast kuni Kadrioru lossini jällegi toru sees. Lossi ees läheb läheb vesi ajaloolistesse kanalitesse,» kirjeldas Järve vee teekonda.

Seni nukralt kuivana seisnud vanade kanalite ühes harus käib praegu kõva taastamistöö. Teisega alustatakse paari-kolme nädala pärast. Ja nende kanalite juurest läheb voolusäng täiesti avatult kuni Narva maanteeni, kus toru suundub korraks jälle maa alla. Teisel pool teed, Russalka haljasalal jõuab vesi taas maapinnale ning lõpuks suubub trass merre.

«Selline avatud vete süsteem on pargi seisukohast ülimalt oluline, sest vesi on ju kõige atraktiivsem element. Teine oluline asi on see, et me saame selle projekti raames taastada lossi ees olevad ajaloolised kanalid. Võimsamat asja on raske soovidagi,» ütles Järve. Üsna ulmeliselt kõlava projekti muudab reaalsuseks see, et vee saab park tasuta ning suura osa ehitustöödest tehakse eurorahade eest.

Järgmisel aastal algavad ilmselt teise trassiharu ehitustööd. Koidula tänava juurde ehitatakse üks suur pumpla, millest läheb üks peenem haru Peetri maja juurde, kus on mõlemal pool ringteed kaks paralleelset kraavi, mis lähevad kuni Kuristiku tänavani ning sealt mööda järgmist lahtist kraavi tammesallu. «Tammesalus on üks selline koht, mida me nimetame lodukohaks. Kui me saame sinna vee sisse, siis võime teha sinna laudadest või prussidest käigurajad ja saame seal eksponeerida niiskuslembeseid taimi. Ja sellesama vee me saame lasta Jaapani aia tiikidesse, kust ta jõuab jälle sellesse kanalisse, mille ehitust on praegu Narva maanteelt võimalik näha,» seletas juhataja.

Jaapani aiaga edenevad asjad tema sõnul samuti hästi. Küsimus, millal see valmis saab, on aga niisuguse aia puhul kohatu. Selle ehitust toetab ka Jaapani saatkond, mille esindajad olevat alguses üsna nõutuks jäänud, kui eestlased tahtsid Jaapani aia ühe hooga valmis ehitada.

«Esimese hooga mindi saatkonda ja öeldi, et teeme kohe valmis. Aga siis said head ajad läbi ja tuli tunnistada, et ei hakkagi hammas korraga kõigele peale. Siis nad olid hästi rõõmsad, sest Jaapani aed on tegelikult protsess, mitte objekt, mis kindlaks kuupäevaks üle antakse,» rääkis Järve ning arvas, et võibolla 2015. aastaks on Kadrioru pargi Jaapani aias kõik nii, nagu plaanitud.