/nginx/o/2007/10/30/7847t1hffc5.jpg)
Eesti Erametsaliit teatas täna, et nad loobuvad 1. septembril toimuma pidanud hoiatusaktsioonist, sest nende eesmärgid on olulises osas täitunud.
Erametsaliit loobus hoiatusaktsioonist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasel infoüritusel anti teada, et organisatsiooni eesmärgiks on jahiseaduse kaasajastamine ja põhiseadusega kooskõlla viimine.
«Usume, et jahiseaduse uuendamine on kasulik nii maaomanikele kui ka jahimeestele ning tekib mõlemale poolele vastuvõetav olukord,» öeldi pressikonverentsil. «Vastandamine ja hirmutamine on meeleheitlik katse tänast, õigusriigile mittesobivat jahikorraldust säilitada.»
Eesti Erametsaliit tõstis esile, et kehtiv jahiseadus on andnud maaomanikule ainult ühe võimaluse jahipidamist mõjutada – see on jahipidamise keelamine.
«Hoiatusaktsiooni väljakuulutamine on olnud äärmuslik abinõu, mis ei too kasu kellelegi. Meie tegelik eesmärk on olnud läbirääkimiste taasalustamine, sest jahimeeste esindusorganisatsioon on maaomanike huvisid pikka aega lihtsalt ignoreerinud,» selgitasid nad.
Eesti Erametsaliidu kinnitusel oli nende eesmärgiks maaomanikele reaalse jahiõiguse saavutamine.
«Saavutasime, et lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel,» kinnitati pressikonverentsil. «Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada.»
Lisaks saab maaomanik väikeulukite jahi korraldamise õiguse olenemata oma kinnistu suurusest ja ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda.