Õpilased: spikerdamine on vale, kuid mõnikord aktsepteeritav

Spikerdamine Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetöös toodi välja, et kuigi nii Eesti kui ka Soome õpilased peavad spikerdamist moraalselt valeks, on spikerdamine mõnes olukorras aktsepteeritav.

Magnus Ligi bakalaureusetöö «Eesti ja Soome põhikooli 9. klassi õpilaste suhtumine spikerdamisse» käigus tehtud intervjuudest selgus, et nii Eestis kui ka Soomes peavad õpilased spikerdamist moraalselt valeks.

Samas tõi Ligi välja, et õpilaste moraalsetes tõekspidamistes ja käitumises on vastuolud, sest teatud situatsioonides on õpilaste hinnangul spikerdamine aktsepteeritav.

Õpilaste spikerdamise tähtsaimateks põhjusteks on parema hinde saamine ja mitteõppimine.

Kõige õigustatum on õpilaste arvates spikerdamine siis, kui see on viimane võimalus ennast mingist ebameeldivast situatsioonist päästa. See tähendab situatsiooni, mil õpilasel on võimalik istuma jääda või mitte oma ainet läbida.

Enamik õpilasi vastas küsimusele, kas spikerdamine on aus õpetaja ja teiste õpilaste suhtes, eitavalt.

Õpilased tõid välja ka, et spikerdamisest on kasu: spikri koostamisel toimub aktiivne töö materjaliga ning protsessi käigus salvestuvad need osaliselt õpilaste mällu.

Eesti ja Soome õpilaste kõige tähtsamaks erinevuseks võib Ligi hinnangul pidada Soome õpilaste arvamust spikerdamise vähendamisest.

Soome 9. klassi õpilased leidsid, et õpetajal on väga suur roll spikerdamise vähendamisel. Toodi välja, et õpetaja peaks olema hoolivam ja kindlustama, et õpilased on materjali omandanud.

Eestlased omakorda peavad oluliseks enda tegevust. Õpilased tõid välja, et kui nad ise rohkem õpiksid, ei peaks nad nii palju spikerdama.

Teine erinevus antud riikide õpilaste vahel on, et eestlastele tähendab spikerdamine pigem ilma ettevalmistamiseta mahavaatamist. Soomlastele on spikerdamine pigem midagi sellist, mille jaoks valmistutakse enne tundi, kas siis kodus või koolis vahetunnil.

Kolmandaks erinevuseks riikide vahel võib tuua spikerdamise mõju õpilaste tulevikule. Eesti õpilased leidsid, et spikerdamine ei pruugi väga negatiivselt õpilaste tulevikule mõjuda. Osa Eesti õpilasi spikerdavad neis ainetes ja nendes teemades, mida neil enda arvates tulevikus vaja ei ole.

Soomes leitakse, et spikerdamine mõjub õpilaste tulevikule negatiivselt ning seda eriti kõrgemates kooliastmetes. Koolides kehtivad karistussüsteemid olid mõlema riigi õpilaste arvates leebed.

Uurimus viidi läbi kahes riigis: Eestis ja Soomes. Mõlemas riigis uuris autor ühte klassi ja igast klassist 15 õpilast. Uurimisobjektiks valiti 9. klass, sest see on põhikooli viimane klass ja tõuseb lõpuhinnete tähtsus.

Uurimuses osalenud Eesti õpilastest 6 olid tüdrukud ja 9 poisid. Soomes uuritud õpilastest olid 8 tüdrukud ja 7 poisid.

Ligi kaitses bakalaureusetööd «Eesti ja Soome põhikooli 9. klassi õpilaste suhtumine spikerdamisse»  Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas haridusteaduste instituudis.