/nginx/o/2010/01/06/292566t1hcd8b.jpg)
Kui pea 20 aasta eest sai avalik-õiguslik ringhääling toetuseks 2 protsenti riigieelarvest, siis möödunud aastaks oli see vähenenud 0,4 protsendini, selgub rahvusringhäälingu nõukogu liikme Andres Jõesaare Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.
Uurimus: riik alarahastab rahvusringhäälingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Jõesaar näitab oma töös graafikut, mille järgi saab öelda, et Eesti riik on sarnaselt teiste Balti ja Ida-Euroopa riikidega jätnud avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamise tagaplaanile, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Jõesaare doktoritöö juhendaja professor Marju Lauristin leiab, et selline suhtumine on otseseks ohuks eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkusele.
«See igapäevane omakeelne arutelu, diskussioon, omakeelne maailmapilt tuleb põhiliselt läbi televisiooni. Ja see, et meie ERR peaks saama selleks ka vahendid, et see oleks kaasaegne, et see oleks vormiliselt väga kvaliteetne, et see oleks teistpidi ka telelooming, et see võimaldaks ka seda lihtsat asja, et üle Eesti oleks omad inimesed, et Eesti kaart ei oleks lünklik ja osadesse kohtadesse teleauto ei jõuagi - selleks on vaja aru saada, et see on küllalt kallis,» rääkis Lauristin.