Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

TTÜ peab spikerdamist tõsiseks probleemiks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinna tehnikaülikooli peahoone esine - igavese tudengi Juuliuse kuju.
Tallinna tehnikaülikooli peahoone esine - igavese tudengi Juuliuse kuju. Foto: Peeter Langovits/ Postimees

Tallinna Tehnikaülikooli esindajate hinnangul on spikerdamine ülikooli mõnes instituudis ja teatud ainetel tõsine probleem, mille vastu aitaks senisest karmim karistamine.

«Meie instituudis võiks lugeda spikerdamise üsna tõsiseks probleemiks. Vihje ohtrast spikerdamisest on tulnud tudengite endigi poolt,» märkis TTÜ toiduainete instituudi dotsent Katrin Laos. Spikerdamise maht on tema kinnitusel tunduvalt suurem plagieerimisest või tööde ostmisest-müümisest.

Tehnikaülikooli administratsioonini spikerdamised ei jõua, need jäävad õppejõu ja tudengi vahele ning enamasti saadab õppejõud vahelejäänud tudengi lihtsalt eksamilt ära.

«Hinne null ja eksamilt ärasaatmine on tudengite jaoks vähetähtis. Plagiaadijuhtude suunamine akadeemilisse kohtusse on mõjunud üsna hästi. Pigem oleks vaja karmimat karistust, esmalt hoiatuse näol instituudi direktori poolt ja korduval vahelejäämisel eksmatrikuleerimise hoiatus,» rääkis Laos.

Tema hinnangul võivad tudengite leidlikkuse ja tehnoloogia arengu tõttu paljud juhud ka avastamata jääda.

Kooli esindajate sõnul esineb spikerdamist enim bakalaureuseastmes ning igal loengukursusel on tudengeid, kes seda katsetavad. Õppejõud teevad omavahel koostööd ning teada-tuntud spikerdajat jälgitakse hoolikamalt.

«Spikerdamine on tingitud viitsimatusest või ka suutmatusest ning mõningatel juhtudel ka vähesest huvist aine vastu. Enamasti spikerdavad vähese võimekusega tudengid. Võimekamad tavaliselt ei ole spikerdamisega vahele jäänud,» sõnas õppejõud Tiina Lõugas. Konkurentsi õppetoetuse pärast ta spikerdamise põhjusena ta välistas.

Laose ja Lõhmuse hinnangul spikerdatakse rohkem teaduslikes ja keerulistes ainetes, suure tudengite arvuga ainetes ning tähelepanematute õppejõudude puhul.

Tehnikaülikool on suulised eksamid ära kaotatud, kuna tudengid vaidlustasid sageli tulemusi. Kooli esindajad nentisid, et testid ja kirjalikud tööd loovad spikerdamiseks suuremad võimalused, kuid eksami asendamine iseseisva kirjaliku tööga pole alati sobilik ega võimalik.

Tehnikaülikooli tudengid aga spikerdamist suureks probleemiks ei pea.

«Võime öelda seda, et spikerdamine ei ole olnud TTÜs kunagi teravaks probleemiks. Tudengid ütlevad, et nad on tulnud siia õppima ning nad teevad seda enda jaoks. Teadmiste omandamine on TTÜ tudengite põhieesmärk,» sõnas TTÜ üliõpilasesinduse kommunikatsioonispetsialist Eveli Niilits.

Tagasi üles