Spikerdamine kaoks kui tudengid teadvustaksid, et õpivad vaid endale ning õppejõud hindaks rohkem omandatud teadmiste kasutamise, sünteesimise ja analüüsimise oskusi, leiab Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik.
Hallik: üliõpilased peaksid teadvustama, et õpivad enda jaoks
«Arvan, et spikerdamine on rohkem põhikooli ja gümnaasiumi probleem, mitte ülikooli probleem. Spikerdamisjuhtumite arvu välja tuua on raske, kuna vahelejäämine jääb enamasti õppejõu ja tudengi vahele. Õppejõud lahendab selle probleemi ise,» selgitas Hallik.
Tema hinnangul on spikerdamine eetika küsimus ning seda hoiab ära üliõpilaste mõtteviis, et õpitakse endale, mitte teiste, hinnete ega diplomi jaoks.
Õppeprorektori sõnul sõltub spikerdamise levik ka hindamismeetoditest ning õppejõud peaksid läbi mõtlema viisid, kuidas tudengite saavutusi ja teadmisi hinnata. Tartu Ülikoolis on kasutatavate hindamis- ning õppemeetodite valik õppejõudude otsustada, samal ajal võimaldab ülikool neil teemadel ka täienduskoolitusi.
«Tänapäeva ühiskonnas on info kõigile kiiresti leitav ja puudub igasugune vajadus hulgaliselt faktiteadmisi pähe tuupida. Oluline on üliõpilasi kaasa mõtlema panna ning see, et üliõpilane oskaks õppeaines omandatud teadmisi kasutada, infot sünteesida ja analüüsida,» rääkis Hallik.
Tartu Ülikoolis loetakse nii eksamil keelatud materjalide kasutamine, etteütlemine kui ka mahakirjutamine akadeemiliseks petturluseks. Õppejõul on sellisel juhul õigus ja kohustus üliõpilase eksam katkestada ja see läbikukkunuks lugeda.
Hallik märkis, et noomituste ja eksmatrikuleerimiseni on jõudnud pigem loomevargusega seotud akadeemilise petturluse juhtumid.
«Plagiaadi vältimine on ülikooli jaoks aktuaalne teema. Selleks otstarbeks on loomisel plagiaadituvastusmootor, mis võimaldab tuvastada plagiaadikahtlusega tööd. Samas suhtub Tartu Ülikool spikerdamise vältimisse täie tõsidusega,» sõnas ta.