/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/05/11/577854t1h2bd9.jpg)
Haridusminister Jaak Aaviksoo nägemuses võiks vaesematest peredest pärit tudengitele makstav igakuine toetus olla pool miinimumpalka ehk praeguse seisuga 139 eurot (2175 krooni).
Aaviksoo tahab kehtestada 140-eurost tudengitoetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uus ülikooliseadus eeldab õppekava täitmist vähemalt täismahus, see omakorda tegelikku võimalust pühenduda sada protsenti ülikooliõpingutele. Paljudel pole see majanduslikel põhjustel võimalik, seega vajame vajaduspõhist õppetoetust,» rääkis Aaviksoo täna Tartu Ülikooli õppeaasta avaaktusel.
Aaviksoo sõnul on toetuste kava välja töötatud ning ta kavatseb tutvustada seda detailsemalt avalikkusele selle nädala jooksul.
«Põhiprintsiip on lihtne – kui üliõpilase leibkonna sissetulek jääb isiku kohta alla miinimumpalga, on tal õigus poole miinimumpalga suurusele toetusele, sõltumata koolist, erialast, õppetasemest või muust.»
Praegu makstakse 55,93-eurost (800 krooni) õppetoetust, mida saab osa tublimatest tudengitest. Sellele lisandub tublimatele ülikoolilinnast eemal elajatele 28,13-eurone (400-kroonine) transporditoetus ning üksikutele tudengitele makstakse ka 55,93-eurost majanduslikku toetust.
Aaviksoo kavandatava kõrgharidusreformi üks osa, uus üliõpilaste tugisüsteem, koosneb õppelaenust, vajaduspõhisest õppetoetusest ja muudest eritoetustest ning riiklikest stipendiumidest, mis jagunevad erialastipendiumideks riiklikult olulistes valdkondades ning tulemusstipendiumideks väga heade õppetulemuste eest.
Üliõpilasel peab kõrghariduse riikliku tugisüsteemi vahendeid saades säilima õigus riiklikele sotsiaaltoetustele, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja.
Vajaduspõhine õppetoetuste süsteem põhineb tegelikul sotsiaalmajanduslikul vajadusel ja puudutab vaid neid, kelle leibkonna majanduslik olukord ei võimalda tagada minimaalseid elatusvahendeid täiskoormusel õppimiseks või kelle erivajadusest tulenevad lisakulud ei võimalda õppes teistega võrdsetel alustel osaleda.
Lisaks luuakse erialastipendiumide ning tulemusstipendiumide süsteem, millest esimene sõltub riiklikest prioriteetidest ja teine on ette nähtud kõige võimekamatele olenemata erialast.