/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/09/06/71881t1h234b.jpg)
Poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp leidis, et president Toomas Hendrik Ilves on uue põlvkonna Eesti kodanike kõnetamisega väga riigimehelikult hakkama saanud.
Uudelepp: Ilves kõnetab uut põlvkonda väga riigimehelikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meenutame, et presidendi toel on meil läbi viidud lipuaasta tähistamine, «Märkamisaja» öölaulupidu, 20. august on omandanud hoopis uue tähenduse,» loetles Uudelepp ETV saates «Vabariigi kodanikud» Ilvese toetusel toimunud aktsioone.
«Peame meenutama ju, et meil on üles kasvanud terve põlvkond noori, kes teavad ainult vaba Eestit, kes ei mäleta putši, rasket 1990. aastate algust, talongiaega. Ilves on uue põlvkonna Eesti kodanike kõnetamisega väga riigimehelikult hakkama saanud, Ilves on kõnetanud neid mittepopulistlikul moel,» leidis Uudelepp.
«Teatud mõttes Toomas Hendrik Ilves tänu oma kogemusele kas Raadio Vaba Euroopast või mujalt on Balti riikide eestkõneleja olnud üsna paljus, see moodustab ühe osa tema ametiülesannetest,» sõnas arhitekt ja ekspoliitik Ignar Fjuk.
«Juhul, kui Ilves valitakse tagasi, saab ta sellest teatavast ettevaatlikusest parlamendi suunal jagu,» avaldas Fjuk lootust.
«Poliitilise veto kasutamine juhul, kui on kõigile nähtav, et mingi otsus tehakse mingite äriringkondade survel, siis on see lausa tema kohustus sõna võtta,» sõnas Fjuk.
«Eesti probleem pole praegu minevik, vaid tulevik. Tulevikuvisiooni puudumine on peamine põhjus, miks igal aastal lahkub Eestist üle 5000 noore inimese. Üks põhjus on, et avalik võim ei tunneta end ühiskonna osana, lahkujad ei taju ühiskonnas solidaarsust,» selgitas Ignar Fjuk.
BNSi ajakirjanik Ainar Ruussaar leidis, et presidendi järgmisel ametiajal võiks näha vähemalt üht rahvahääletust.
«Referendumit oleks järgmise viie aasta jooksul vaja, meil on tekkinud suur hulk teemasid, mis piirnevad põhiseaduse muutmise vajadusega, erinevate valimiste kord, kaitseväe temaatika,» loetles Ruussaar.
«Põhiseadus on terviktekst, ühe teema esiletõstmine olgu väga ettevaatlik,» rõhutas Fjuk.
«Võibolla peaks algatama arutelu selle üle, et kes ja kuidas saaks üldse algatada rahvahääletusi,» sõnas Annika Uudelepp.