/nginx/o/2011/08/26/723398t1h6fd3.jpg)
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov pole nõus kolmapäevases Postimehes vahendatud USA teadlaste väitega, et head eksamitulemused ei võrdu hea kooli ja hea õpetajaga.
Liit: õpetaja ei ole lihtsalt eksamitulemusi treeniv eluta hing
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui nüüd väita, et õpetajatest ning koolist ei sõltu eriti midagi, siis võiks ju koolid kinni panna ja õpetajad teisele tööle suunata,» arvas Timakov. «Arvan, et kool ja õpetajad on siiski äärmiselt vajalikud,» ütles õpetajate esindaja ja tõi välja, et koolis omandavad õpilased lisaks faktiteadmistele ka sotsiaalseid oskusi.
«Õpetaja ei ole lihtsalt eksamitulemusi treeniv eluta hing vaid inimlike väärtuste eest seisja ja ühtlasi ka kujundaja. Seetõttu on vägagi oluline, et kool oleks õppiv kool ja õpetaja meister,» leidis Timakov.
Ta on enda sõnul nõus sellega, et paremad eksamitulemused ei näita alati seda nagu oleks tegemist paremate õpetajatega. «Ühes keskpäraste tulemustega koolis võib töötada superõpetaja, kes motiveerib oma õpilasi ning loob soodsa õpikeskkonna ja kelle õpilaste areng võib olla palju järjepidevam kui mistahes eliitkoolis,» tõi Timakov näite.
Tema sõnul tuleb meeles pidada, et headeks tulemusteks on kindlasti vaja enamat kui andekus. «Ülimalt andekas õpilane, kes ei viitsi eriti palju õppida, võib kiirelt oma eksamitulemustelt alla jääda eakaaslasele, kes on ehk (väidetavalt) keskmiselt andekas ent ülimalt töökas,» rääkis Timakov.
Samas on aga headeks tulemusteks vaja õpetaja ning õpilase tõhusat koostööd ja mõnes koolis, kus õpilased pole sugugi huvitatud enda teadmiste kasvust, võib enamus õpetaja energiast minna pigem distsipliini tagamisele ning mõningasegi õpihuvi tekitamisele, rääkis ta «Tegelikult on õpilase vaimse arengu aluseks soodne õpikeskkond, motiveeritus ja töökus, oskuslik juhendamine-suunamine ning kindlasti kodu tugi, eriti just õpitee alguses,» lisas õpetajate esindaja.
Katkised kodud vajavad kooli toetust
Ta jätkas, et kui kool ei loe midagi, peaks olema kodu see, kes täie vastutustundega ühiskonna liikmed üles kasvatab. «Kahjuks on aga tänapäeva kodud tihti katkised ja vajavad just kooli, eriti aga õpetajate toetust,» ütles Timakov.
«Ülioluline on meeles pidada seda, et kooli ja õpetaja ning õpilase ja õppimise peamiseks eesmärgiks ei ole eksamitulemused. Eduks ja õnneks elus on vaja midagi enamat,» on ta veendunud.
Kolmapäevases Postimehes ilmunud USA teadlaste seisukohti kommenteerides ütles Timakov, et meeles tuleb pidada seda, et artikkel viitab Ameerikas tehtud uuringutele ja sealne olukord on veidi teine. «Artikkel peaks olema positiivne üleskutse kõikidele õpilastele: «Ükskõik, millises koolis te õpite, ülimalt palju oleneb just teie tahtest õppida!» Ja õpetajatele: «Kõik õpilased on võimelised saama häid tulemusi!» Ja lapsevanematele: «Toetage oma laste kooliteed ja ärge üle muretsege!»,» leidis Timakov.
Ajakirjanik Mikk Salu kirjutas kolmapäevase Postimehe päevakommentaaris, et Massachusettsi Tehnikaülikooli (MIT) teadlaste uurimuse kohaselt ei võrdu head eksamitulemused hea kooli ja hea õpetajaga, kuigi seda kiputakse ikka väitma.
Bostoni ja New Yorgi eliitkoolide lõpetajad said Eesti riigieksamitega analoogses SAT-testis keskmisest tunduvalt paremaid tulemusi. MITi uurijad aga vaatasid andmeid natuke lähemalt ja leidsid, et kui võrrelda õpilasi, kes napilt ületasid eliitkooli sisseastumiskatsete rägastiku, ja neid, kes jäid napilt välja ehk laias laastus sarnaste võimetega lapsi, siis polnud nende edaspidistes õpitulemustes mingit vahet. Eliitkoolis käimine ei teinud eksamihindeid paremaks.