/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/12/02/476946t1hac1b.jpg)
Koolide kõikumised riigieksamite põhjal koostatavates pingeridades näitavad, kui tähtis on õppetöös koolijütsi enda anne ja motivatsioon, jättes kooli või õpetajate taseme selgelt tagaplaanile, leiab Laagna gümnaasiumi direktor Martin Kaasik.
Direktor: eksamipingeread näitavad õpilaste, mitte kooli või õpetajate taset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võin tuua hulgaliselt näiteid, et õpilane, kellel on piisavalt võimeid ja motivatsiooni, saavutab suurepärased eksamitulemused igas normaalses koolis,» kommenteeris Kaasik Mikk Salu kolmapäevases Postimehes ilmunud arvamusloos avaldatud mõtteid.
«Ka äsjaavaldatud eksamitulemuste järgi koostatud koolide edetabel kinnitab sama - koolides, kelle koht nimekirjas muutus suurel määral ükskõik kummas suunas, õpetavad ju samad õpetajad. Õpikeskkond on sama. Ainult õpilased, kes eksameid sooritasid, on täiesti teised,» ütles Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatusse kuuluv Kaasik Postimees.ee’le.
Ta leidis, et müüti, et eliitkoolides on oluliselt paremad pedagoogid, paremad juhid ja parem õpikvaliteet, toodavad oma huvidest lähtuvalt teatud «kiiksuga» lapsevanemad, poliitikud ja haridustegelased.
Direktor kiitis ka teist Mikk Salu arvamusloost läbi käinud väidet, et väike klass ei ole parem kui suur.
«USA teadlased järeldasid juba eelmise sajandi lõpus vastavate uurimuste põhjal, et lapse arengu seisukohalt kõige optimaalsem klassi suurus on 25 õpilast. Kui on vähem või rohkem, muutub arengukeskkond võrdselt halvemaks mõlemal juhul.»
Ta nõustus Salu arvamusloos esitatud nobelist James Heckmani soovitusega, et haridusinvesteeringutes tuleb pidada eelkooliaega väga tähtsaks.
Kaasiku hinnangul on kõige olulisem koht üldhariduse parandamiseks alusharidus ja esimene ning teine kooliaste (1.- 6. klass).
«Kõige hullem olukord on tõenäoliselt eelkooli osas. Nagu viimased segadused 1. klassiga näitasid, ei tea vastavad ametnikud, kui palju lapsi üldse kooli peaks minema, rääkimata kooliks valmisoleku (eelkool) tagamisest.»
Samas leidis Kaasik, et koolide remont ja õpetajate palgatõus on väga olulised. «Kui ei ole häid õpetajaid, ei ole mingit mõtet raha kulutada ka õppevahenditele või õpikeskkonna parendamisele,» leidis Kaasik.
Ajakirjanik Mikk Salu kirjutas kolmapäevase Postimehe päevakommentaaris, et Massachusettsi Tehnikaülikooli (MIT) teadlaste uurimuse kohaselt ei võrdu head eksamitulemused hea kooli ja hea õpetajaga, kuigi seda kiputakse ikka ja jälle väitma.
Bostoni ja New Yorgi eliitkoolide lõpetajad said Eesti riigieksamitega analoogses SAT-testis keskmisest tunduvalt paremaid tulemusi. MITi uurijad aga vaatasid andmeid natuke lähemalt ja leidsid, et kui võrrelda õpilasi, kes napilt ületasid eliitkooli sisseastumiskatsete rägastiku, ja neid, kes jäid napilt välja ehk laias laastus sarnaste võimetega lapsi, siis polnud nende edaspidistes õpitulemustes mingit vahet. Eliitkoolis käimine ei teinud eksamihindeid paremaks.