Alluvatele preemiat maksnud Aaviksoo süüdistab riiklikku palgasüsteemi

Jõulueelne tulemustasu rõõmustas kindlasti kõiki kaitseministeeriumi ametnikke. Foto: Corbis / Scanpix

Kaitseminister, kelle kõik alluvad said selle aasta lõpus tulemuspalka, süüdistab toimunus kehtivat avaliku teenistuse palgasüsteemi, mis sunnib ministril allkirjastama juriidiliselt korrektseid, kuid sisult piinlikke preemiakäskkirju.

«Viimase aja rünnakud kaitseministeeriumi palgapoliitika vastu on olulises osas olnud ajendatud avalikkuseni jõudnud näidetest tajutavalt priiskavatest ja erapoolikutest üksikotsustustest,» teatas kaitseminister Jaak Aaviksoo pressiesindaja vahendusel.

Ministri arvates on aga lubamatute üksikotsuste praktika varjus täiesti põhjendamatu kaitseministeeriumi keskmistatud palgapoliitika eriliselt kriitiline väljatoomine.

Tekkinud olukorras olevat  Aaviksoo kinnitusel süüdi läbipaistmatu ja aegunud avaliku teenistuse palgasüsteem, mis on seetõttu ka kuritegevusaldis.

«Ka kaitseministeeriumi tänane töötasupraktika on praeguse palgasüsteemi vili. Ilmselt mitte ainult ministritel pole olnud kohati piinlik kirjutada alla «juriidiliselt korrektsetele töö-, palga ja preemialepingutele», ent ilma kujunenud riiklikku süsteemi muutmata pole seni kellelgi alternatiivi,» teatas Aaviksoo.

Tema sõnul jääb palgapoliitika alati osaks personalipoliitikast, mille põhimõttelised alused peavad olema sätestatud avaliku teenistuse seaduses.

Tulemustasu maksmine ministeeriumites pole ministri kinnitusel häbiasi, kui see toimub läbipaistvalt, vastavalt palgajuhendile ja inimeste töötulemustele. «Inimesed, kes saavad hakkama tavapärasest olulisemate töövõitudega, väärivad ka oma juhtide vastavat tähelepanu,» lisas ta.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Martin Jaško kinnitusel maksti tulemustasu kõigile ministeeriumi töötajatele. Vastavalt kehtivale palgajuhendile saab minister otsustada tulemustasu maksmist osakonnajuhatajatele, kantsleritele, asekantsleritele ja neile, kaitseväelastele, kes töötavad ministeeriumis.

Ülejäänud ametnikele makstava tulemustasu üle otsustab kantsler.Tegemist oli ministeeriumi personalikuludesse plaanitud summadega, mis makstakse ametnikele tulemustasudeks.

Valdavalt jäi tulemustasu 6000 kuni  8000 krooni piiresse ametniku kohta, struktuuriüksuste juhtidel oli õigus seda vastavalt töötulemustele diferentseerida. Väike osa tulemustasudest on keskmisest märkimisväärselt suuremad ning need on  ministeeriumi kinnitusel seotud kas suurte hangete või teiste oluliste projektide eduka läbiviimisega.

Kõige suuremat tulemus tasu maksti NATO infrastruktuuri osakonna juhatajale Priit Parktalile, kelle tulemuspalk küündis 45 000 krooni.

Ministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhatajale Nele Loorentsi ja riigikaitse planeerimise osakonna juhataja Margus Paele, kelle preemiasumma oli 20 000 krooni.

Preemiata ei jäetud ka presidendi nõuniku Indrek Kannikut, kes töötab ministeeriumis 0,1 kohaga ja kellele maksti tulemuspalka 1000 krooni. See oli ka kõige väiksem tulemuspalk.