Ka suurima languse tegid läbi väikekoolid

Tarvastu gümnaasium. Foto: Elmo Riig / Sakala

Paljudes väikestes koolides sõltub riigieksamite edukus sellest, kui motiveeritud klass parasjagu lõpetab. Nii hindas mitu direktorit oma tänavusi lõpuklasse lihtsalt nõrgaks, mistõttu ei pidanud üllatavaks ka sajakohalist langust pingereas.

«See oli ootuspärane,» sõnas Puhja gümnaasiumi direktor Heiki Rokka, kui kuulis, et kool on riigieksamite pingereas langenud mulluselt 97. kohalt 197.-le ehk täpselt sada kohta. «Kui võrrelda eelmise aastaga, siis toona me jälle sada kohta tõusime – lihtsalt eelmisel aastal oli meil ääretult tugev lend, kes tegi hea tulemuse,» põhjendas direktor. «Selle aasta lend ei koosnenud nii võimekatest õpilastest.» Mullu lõpetas kolm abiturienti Puhja kooli kuldmedaliga, kuid sel aastal saadi vaid üks hõbe.

Rokka tunnistas, et kuigi 197. koht teeb koolile muret, nemad parema meelega selliseid pingeridu üldse ei koostaks. «Kuna me võtame kooli õppima kõik, kel on vähemalt rahuldavate hinnetega põhikooli lõputunnistus, ja mingisugust konkursisõela meil ei ole, siis ei saa me ka väga kõrgeid ootusi luua,» märkis Rokka.

Kõige kõrgemalt kukkus Friedebert Tuglase nim Ahja keskkool. Eelmisel aastal saavutasid nad 95. koha, tänavu alles 231. koha. Ent 136-kohalisele langusele on hea seletus. «Eelmisel aastal polnud meil kaheteistkümnendat klassi. Meil sooritasid ainult üheteistkümnenda klassi lapsed geograafiaeksami ja nad tegid väga head tulemused,» rääkis Ahja keskkooli direktor Katrin Jõgeva.

Direktor meenutas, et sel kevadel lõpetas gümnaasiumi viis last ning nende tulemused olid keskmised. «Meil on väike koht ja paljud lähevad Tartusse,» põhjendas Jõgeva. Seetõttu pannakse kooli gümnaasiumiosa lähiajal üldse kinni.

Suur langeja oli ka Tapa vene gümnaasium, mis kukkus 122 kohta. Tähelepanuväärselt kukkus allapoole ka Tallinna ühisgümnaasium – 80 kohta.

Suurimad tõusjad ja langejad