Eesti Energia jättis Linnamäe paisjärvest alles mudase mülka

Eesti Energia laskis Jägala jõel Linnamäe hüdroelektrijaama juures oleva paisjärve tühjaks, juhtunu kohta alustati kriminaalmenetlust. Energiatootja kinnitusel on töid tehtud vastavalt loa tingimustele.

Postimees.ee lugeja märkas nädalavahetusel Jägala jõel Linnamäe hüdroelektrijaama juures oma üllatuseks, et kogu paisutagune vesi on alla lastud ning selle asemel mustab seal mülgas. «Hais oli päris jube, selle põhjustasid arvatavasti kümned tuhanded kuivale jäänud ja roiskuvad jõekarbid - tõeline jõekarpide surnuaed,» kirjeldas lugeja. «Jägala jõgi voolas keset mülgast ja kandis mere poole sünkmusta muda.»

Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul rääkis, et inspektsioon sai teate Linnamäe paisjärve kohta möödunud reedel ning kohe käidi ka kohapeal olukorda uurimas. «Selgus, et Linnamäe paisjärv on tõepoolest tühjaks lastud. Oli näha ka mõningaid surnud kalu,» märkis Tuul.

Tuul kinnitas, et veetaseme alandamiseks oli Eesti Energial keskkonnaameti luba olemas, aga inspektsioon alustas siiski menetlust, et asjaolusid selgitada ja teha kindlaks, kas kõik toimus nõuetekohaselt. «Paisjärv tühjendati selleks, et uurida põhjasetteid jmt,» lisas Tuul.

Hiljem täpsustas pressiesindaja, et juhtunu kohta alustati kriminaalmenetlust. Esmaseid uurimistoiminguid teeb keskkonnainspektsioon ja tõenäoliselt jätkab ka menetlust Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri juhtimisel.

Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Urman kinnitas Postimees.ee’le, et
Eesti Energiale oli 10. augustil väljastatud ajutise vee erikasutusluba Linnamäe paisjärves veetaseme allalaskmiseks, et viia läbi põhjasetete ja ehitusgeoloogiline uurimistöö, sealhulgas paisu tehnilise seisukorra hindamiseks. Veetase võidi lasta Linnamäe paisjärves nii madalale, kui olemasolev põhjatase võimaldab, tagades Jägala jõe loodusliku äravoolu.

«Tingimustes oli, et veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas, seejuures on keelatud setete ja risu juhtimine paisust allapoole jäävasse voolusängi. Põhjasetete ja ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimisel tuleb rangelt jälgida, et tööde teostamise piirkonnast ei uhutaks allavoolu setteid ning kalade elu- ja sigimistingimusi paisust allavoolu jääval jõelõigul ei tohi halvendada,» täpsustas ta.

«Juhul kui Eesti Energia alandas paisu taga olevat veetaset kiiremini kui 30 sentimeetrit ööpäevas, on tegemist loa tingimuste rikkumisega,» sõnas Urman.

Eesti Energia rajab kalade läbipääsu

Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste kinnitas, et Linnamäe hüdroelektrijaama paisjärv lasti tühjaks vastavalt keskkonnaameti vee erikasutusloa tingimustele ja nõuetele ning seatud reegleid järgides.

«Paisjärve tühjakslaskmine on peamiselt vajalik uuringute läbiviimiseks Linnamäe hüdroelektrijaamale kalatrepi rajamiseks. Lisaks sellele on täiendavaks eesmärgiks kontrollida tammi tehnilist korrasolekut ja teostada vajalikke hooldustöid,» sõnas Meriste. Tema sõnul ei saa kumbagi tööd teha vee all.

Nimelt nõuavad seadused, et alates 2013. aastast tuleb Linnamäe hüdroelektrijaama paisul tagada siirdekalade läbipääs nii üles- kui ka allavoolu. «Kalapääsu ehitamine parandab kalade elamis- ja kudemistingimusti, kuid selleks tuleb esmalt läbi viia paisjärve põhjasetete ja tammi ümbritseva ala ehitusgeoloogilised uuringud, mille läbiviimiseks on vaja paisjärv tühjaks lasta.»

«Lisaks puhastame hooldustööde käigus tühjaks lastud paisjärve põhja puudest, prügist, metallist jms. Kindlasti planeerime võtta proovid paisjärve põhjas olevatest setetest ja mudast ning analüüsime neid ohtlike komponentide sisalduse osas,» kinnitas Meriste. Tema sõnul on tammi ja hüdroelektrijaama vaja hooldada ka seetõttu, et ennetada võimalikke avariisid ja vältida väga tõsiseid tagajärgi nii inimesele kui ka loodusele.

Meriste selgitas, et paisjärvede tühjaks laskmine on hüdroenergeetikas paratamatu, Linnamäe puhul tehakse sellises mahus seda üldse esimest korda.

«Võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega tunduvalt väiksema keskkonnamõjuga hüdroenergial on samuti omad mõjud keskkonnale. Koostöös loaandjatega oleme pidevalt püüdnud vähendada meie tegevusest tulenevat keskkonnamõjusid, kuid nende täielik vältimine pole võimalik,» tõdes energiatootja keskkonnajuht.

Linnamäe hüdroelektrijaam ehk Linnamäe HEJ on hüdroelektrijaam Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala jõel. Jaam asub Jõesuu ja Jägala-Joa külade vahel, ca 3,5 km Jägala joast allavoolu.

Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam taasavati 2002. aastal. Jaam asub Jõesuu ja Jägala-Joa külade vahel, umbes 3,5 km Jägala joast allavoolu. Eesti Energiale kuuluv hüdroelektrijaam on Eesti suurim, võimsusega on 1,1 MW ning maksimaalse elektrienergia toodanguga 7 GWh aastas.