Käsmu puhkekeskus solgutas laagrilapsi

Lastelaagrit tabas idüllilises Käsmus ebameeldivused. Pildil olevad hooned ei ole loos mainitud majutusprobleemidega seotud. Foto: Mihkel Maripuu

Pärnu koolilaste looduslaager Käsmus muutus sealse puhkekeskuse topeltbroneeringute tõttu õpetajate jaoks tõeliseks kannatusterajaks ning lastel tuli päev enne laagri lõppu hoopis Võsule ööbima minna. Lainela peaadministraatori arvates polnud asi sugugi nii hull ning laagrikorraldajad reageerivad lihtsalt üle.

«Algselt oli laager plaanitud 14. kuni 20. augustini, aga siis nad helistasid palvega, et kuna on Viru Folk, siis kas oleks mõeldav, et me tuleksime 15. augustist. Me olime sellega nõus,» meenutas pahandustejada algust Pärnu loodus- ja tehnikamaja looduslaagri teise vahetuse koordinaator Kaisa Metsmaa. Looduslaagri korraldajad olid Käsmu Lainela puhkemaja broneerinud juba kuus kuud varem ning käinud ka kohapeal majutuseks sobivaid ruume vaatamas, kuna see nõue oli keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatud projektis sees.

Siis teatas puhkekeskus, et laager ei saa ühte välja valitud majadest ja nad tõstetakse ringi. «Ainuke positiivne asi, mis me sellest saime, oli kaks lisatuba, millest üks sadas läbi, aga seda meile ei öeldud,» sõnas Metsmaa.

Kolige välja

Suur oli pärnakate üllatus, kui 15. augustil Käsmu jõudes selgus, et kuigi neil oli Lainelast ametlik kinnitus, et laager kestab 21. augustini, tuleb neil ikkagi päev enne laagri lõppu ehk 20. augustil välja kolida, kuna 21. augustil algavad seal Põhja-Eesti regionaalhaigla suvepäevad ja kogu kompleks on reserveeritud ning võõrad sinna jääda ei saa. Metsmaa sõnul tunnistas Lainelas tööl olnud administraator, et nad on unustanud broneeringute tabelis laagri lõpptähtaega muuta.

«Alguses öeldi meile, et nad lihtsalt tõstavad meid välja, aga meie vastus oli, et see ei ole mõeldav,» rääkis Metsmaa. Pärast läbirääkimisi lubas administraator, et lapsed võivad jääda. «Lõpuks helistas väga kuri peaadministraator Epp Lehtroos ja ütles, et kohapealne administraator pole mitte keegi, tema pole midagi lubanud ja me peame välja kolima.»

Lehtroos lubas laagrile organiseerida uue peatuspaiga ning esimene lubadus oli, et see on 500 m Lainelast ja kuna ühte kohta ei mahu nii palju, siis paigutatakse lapsed kahte kohta.

«Kui me ütlesime, et suusõnalise kokkuleppega pole nõus ja me tahame meili, siis meilis oli juba kolm majutusasutust ja need olid Võsul, mitte Käsmus ning majad asusid üksteisest kaugel. Me vastasime, et meil ei ole nii palju õpetajaid ja me ei saa majade vahel joosta,» rääkis laagrikorraldaja.

Kuna laste majutamine kolmes erinevas kohas asuvasse hoonesse polnud mõeldav, siis tuli õpetajatel endil Võsu majutuskohaga läbi rääkida ja lisavoodite muretsemine enda kanda võtta.

Metsmaa sõnul solvas neid aga see, et Lainela olevat Võsu majutuskohale teatanud, nagu oleks tekkinud segaduses süüdi laagrikorraldajad, mitte topeltbroneeringu teinud puhkekoht. Kui algselt lubas Lainela oma raha eest muretseda laste viimiseks Võsule 15-kohalise bussi, siis laagri eelviimasel õhtul helistati, et nemad ei taha transpordi eest maksta. «Lõpuks suure vaevaga oldi nõus, et maksavad selle kinni,» rääkis Metsmaa.

Topeltbroneeringud

Liiga lahkelt oli Lainela lastelaagri korraldaja sõnul broneerinud ka muid ruume peale magamisruumide. Nii näiteks ei saanud esimese vahetusega Käsmu tulnud lapsed hoolimata varasematest kokkulepetest süüa suures saalis, kuna seal toimus loeng. Ka paluti neil poole laagri pealt vabastada väike saal ning kolida sauna eesruumi, sest väike saal oli lubatud kellelegi teisele. Sellega laagrilised ei nõustunud.

Kuna laagrile anti esialgu lubatud maja asemel pesemisvõimaluseta maja, siis lubati Metsmaa sõnul neile, et nad saavad sauna kasutada. «Kui esimesel õhtul kell 9 õpetaja tahtis lastega sauna minna, siis kostis saunast jõminat ja teine asutus pidas seal pidu. Teisel päeval ei saanud me samuti sauna, sest seda ei köetud,» rääkis Metsmaa.

Hallitus ja kirbud

Ka polnud pärnakad rahul asendusmajaga, kus ühes toas sadas läbi ning seetõttu oli Metsmaa sõnul tuntav hallituslõhn ning maja oli rõske. Ka tunnistas laagri esimeses vahetuses olnud õpetaja Astrid Viik Postimehele, et koju jõudes oli nii tema kui ka ta laps kirpudest puretud. Kohaliku administraatori sõnul minevat maja kohe pärast laste väljakolimist remonti. «Kohapealsete inimestega rääkides tuli välja, et see ei ole midagi uut, et Lainelas nii asjad käivadki, aga me olime tõiselt nördinud, et lastega nii käitutakse,» sõnas Kaisa Metsmaa pahaselt.

Puhkekeskus tunnistab näpuviga

 

Lainela peaadministraator Epp Lehtroos tunnistas Postimees.ee'le, et kuupäevade segaduses on puhkekeskus süüdi, aga ta lisas, et sai lastele Võsule väga head kohad ning tema teada jäid lapsed seal väga rahule. Ta lükkas ümber väite, nagu oleks tema Võsu majutuskohtadele öelnud, et tekkinud olukorras on süüdi loodusmaja. « Kui hakkasime uusi kohti otsima, siis alguses otsisime Käsmus, aga siin kohti ei leidunud. Me ei lubanud neile midagi, kuna ei teadnud, kuhu kohad saame,» selgitas ta. «Maksime kinni nii bussi kui ka majutuse, kusjuures mina isiklikult maksin bussi eest 60 eurot,» lisas Lehtroos.

Alusetud süüdistused

Ka ei pea administraatori kinnitusel paika väide, nagu poleks lapsed sauna saanud või oleksid puudunud korralikud pesemistingimused, sest puhkekeskuse suure sauna uksed on kogu aeg lahti ning seda  köetakse pidevalt.

Lehtroosi sõnul lubati laagrile sauna kas reedel või laupäeval ning tema teada oli väike saun 24 tundi laagriliste kasutada. «Üks väiksem grupp tahtis sauna saada, aga nad ei andnudki seda käest ära,» ütles Lehtroos ja lisas, «ma tean raudselt, et väike saun oli terve see aeg nende käes, sest teine administraator helistas mulle koju, et nad ei anna väikest ära ja siis me leppisime kokku, et puhkajad kasutavad suurt sauna.»

 

Vahemärkusena olgu öeldud, et ajakirjaniku hilisema järelepärimise peale kinnitas Kaisa Metsmaa, et sauna võtit ei saanud lastelaager mitte kummaski vahetuses enda kätte ja teises vahetuses näitas administraator talle kui koordinaatorile, et nad saavad kasutada suurt sauna, milles esimesel õhtul toimus mingi pidu ja järgneval päeval oli see kütmata.

 

Lainela administraatori kinnitusel sai laager enda käsutusse kaks kõige suuremat maja. «Ma küll ei saa öelda, et üks on kehvem kui teine,» sõnas ta. Laagrikorraldajate väidet kommenteerides, nagu oleks asendusmajas ühe lisatoa katus läbi lasknud, majas olevat tuntav hallitus ning ka kirbud, vastas Lehtroos emotsionaalselt:«Issand, mis te teete praegu nalja või! Nad ei saanud ju midagi sellist rääkida! Loomulikult ei ole, te võite ise tulla vaatama.» Ajakirjaniku küsimuse peale, kas Pärnu loodusmaja inimesed reageerivad lihtsalt üle, vastas Lehtroos: « No täielikult. Meil ei ole kunagi probleeme olnud ja ma olen 10 aastat siin töötanud.»

Pärnu loodus- ja tehnikamaja laager toimus sel suvel 15. kuni 21. augustini. Laagris oli kaks 3,5-päevast vahetust, kummaski 50 last ning osalejad oli 1. kuni 9. klassini. Laagri õppekava oli ko ostatud Käsmu loodust arvestades.