/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2011/08/22/718234t1hb849.jpg)
Arvestades riigipoolset teehoiu alarahastamist ning soovimatust konstruktiivseks koostööks teehoiu igapäevases rahastamises, ei ole viited ainult Tallinna linna võimekusele asjakohased, leiab Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.
Tallinna kommunaalamet ei pea Ilvese kriitikat asjakohaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teiseks ametiajaks kandideeriv Toomas Hendrik Ilves kritiseeris oma valimiskampaania teesides «Teeme Eesti suuremaks» taas Tallinna võimetust kriisiolukordades toime tulla ning võrdles pealinna teid Siberi omadega.
Postimees.ee palus Tallinna linnalt kommentaari Ilvese kriitikale. Tarmo Sulg märkis, et viimaste aastate lume- ja vihmasajud on mitte ainult Tallinnas, vaid kogu Eestis ja ka maailmas olnud 50 aasta kontekstis erandlikud, pannes proovile kõikide riikide ja omavalitsusasutuste võimekuse.
Ta tõdes, et paljud Eesti riigiasutused ja omavalitsused on oma tegevustes kannatanud riigipoolsete rahastamismahtude kärpimise tulemusena. Praegune riigipoolse rahastuse ulatus teeb Sule hinnangul võimatuks seadustega teeomanikule pandud ülesannete täitmise tavaolukorras, rääkimata erandlikest juhtumitest.
Sulg selgitas, et vastavalt seadusele on riik pannud omavalitsustele kohustuse korraldada veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust, heakorda ning teede ja linnatänavate korrashoidu.
Samuti peab riik kindlustama omavalitsusüksusele raha kohalike ülesannete täitmiseks.
Sule sõnul ongi probleem selles, et riik ei ole suutnud tagada piisavat rahastust teede ja linnatänavate korrashoiuks.
Ta viitas, et riik ei ole kunagi eraldanud omavalitsustele kütuseaktsiisist laekuvat tulu ettenähtud mahus, vaid on vähendanud viimastel aastatel eraldist omavalitsustele ilma igasuguse põhjenduseta. «Näiteks 2008. aastal eraldati teehoiukuludeks Tallinna linnale 4,47 miljonit eurot, kuid 2011 aastal vaid 1,21 miljonit eurot, mis on toetuse 72-protsendiline vähenemine, kusjuures kütuseaktsiisi laekumine on vaid suurenenud,» selgitas Sulg.
«Tallinna liikumiskeskkonna uurimuse kohaselt kasutatakse veerand autokütustest Tallinna territooriumil, mistõttu ei ole õigustatud vaid 0,39-protsendiline kütuseaktsiisi raha eraldamine Tallinna linnale, mis teeb võimatuks seadustega teeomanikule asetatud omavalitsuslike ülesannete täitmise tavaolukorras, rääkimata erandjuhtumitest.»
Juba teist korda ühe nädala jooksul on Ilves pealinna teid võrrelnud Siberi omadega. «Mõelgem hetkeks: milline on Eesti vastupanuvõime, kui Pärnus tõuseks veetase mõne tunniga 3 meetrit? Kui väärastunud fanaatik avaks täpsustule parimate gümnaasiumilõpetajate kokkutulekul? Kui mõnes piiritaguses tuumajaamas juhtub midagi väga tõsist?» küsis Ilves oma teesides.
«Aga me ei pea üldsegi mõtlema vaid apokalüptilistele riskidele. Meie pealinna kord lumme mattunud, kord üle ujutatud tänavad meenutavad pigem Siberi külatanumat kui Euroopa (kultuuri)pealinna,» lisas president.