/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/08/22/718192t1h511e.jpg)
«Vabaduse laulu» idee autor ja lavastaja Jaanus Rohumaa oli uhke, et laupäeval saadi hakkama nii suure rahvamassiga ühise regilaulu laulmisega.
Rohumaa: saime hakkama uskumatu ettevõtmisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen õnnelik ja uhke, et saime hakkama uskumatu ettevõtmisega - laulda 60 000 inimesega regilaulu, meie ürgseimat ja algupärasemat muusikavormi,» sõnas Rohumaa.
«Laulupeod on lätlastel, sakslastel, leedulastel ja paljudel teistel. Regilaul on aga oma soome-ugri juurtega täiesti erakordne nähtus maailmakultuuris – tänan publikut ja uue põlvkonna lauljaid, kes sel traditsioonil hääbuda ei lase,» lausus ta.
«Seekordne kontsert oli rahvusvahelisem kui nii mõnigi eelmine. Olulisel kohal oli nende riikide esiletõstmine, kes meid murranguaastatel toetasid ja tunnustasid. Hea meel oli lavalt kuulda Läti, Norra, Soome, Iiri esinejaid, meie noorema põlvkonna tähtede hulgas.
Rohumaa tõdes, et 20. august on saanud iseenesestmõistetavaks osaks meie riiklike tähtpäevade osas, mille puhul noorem põlvkond on mõistnud, et iseseisvuse taastamine oli keerukas sündmuste ahel, kus lisaks öölaulupidudele toimus diplomaatiline töö, palju igapäevast tööd ja tugevat usku homsesse.
«Seekord tehti sedamoodi ja järgmised tegijad lahendavad 20. augusti tähistamise omal moel. Kas lauldes isamaalisi laule erinevatest ärkamisaegadest, kopeerides laulupeo formaati või olla vaikselt kodus. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja esinejaid ja usuvad, et vabadust tuleb iga päev uuesti luua,» märkis Rohumaa.