Olin 1991. aasta 20. augustil üheksa-aastane poisike. Viibisime tol päeval ema ja isaga maal ning kuulasime köögis päevinäinud raadiost ärevusega otseülekannet Toompealt. Vaatamata oma noorele eale mäletan selgelt toonast magusat ootusärevust ja eriti rõõmutunnet, mis valdas, kui Eesti lõpuks taas vabaks sai.
Tellijale
Alo Raun : need kallid kartulikoored
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.