Norra peaminister: tragöödia õpetas, kui tähtis on märgata inimest

Jens Stoltenberg möödunud kolmapäeval oma kodukontoris Oslos. Juba 22. juuli õhtul muudeti peaministri kodu täiesti toimivaks riigivalitsemise keskuseks. Magamistubasid kasutatakse kontoritena, esimesel korrusel asuvat diivanikomplekti koosolekute kohana. Foto: Sigurd Fandango

Norra peaminister Jens Stoltenberg rääkis intervjuus ajalehele Aftenposten ühiskonda kuu aja eest vapustanud massimõrvast ning  selle tagajärgedest – nii süütundest
kui ka tagantjärele tarkusest. Kirja pani Thomas Boe Hornburg.

Kell 8.00, 23. juuli 2011, pressikonverents, peaministri residents. Jens Stoltenberg on kõhklev. Hoiab kõvasti ettekirjutatud tekstidest kinni, tundub eemalolev. Ta pole maganud, on stressis öötundidel politseidirektor Øystein Mælandilt saadud teatest.

Kella poole kolme paiku teatas Mæland telefoni teel, et vähemalt 80 inimest on Utøyal surma saanud. «See on nagu õudusunenägu,» ütleb Stoltenberg telekaamerate ees.

Tänaseks on sellest möödunud neli nädalat. Neli pikka nädalat, mis moodustavad kõige raskema eriolukorra, mida ükski Norra peaminister on alates Teisest maailmasõjast kogenud.

Stoltenberg on osalenud seitsmel matusel. Pidanud kuus suurt kõnet. Kohtunud mitmesaja Utøyal ellu jäänuga ning hukkunute õdede-vendade, kallimate, emade-isadega – enamasti eraldi kohtumistel, kus ta peamiselt kuulab ja kuuleb lugusid noortest, kes ei tulnud enam koju.
Kuid ka eriolukorral on oma etapid, oma areng – ja peagi oma lõpp.

Möödunud teisipäeval avas Jens Stoltenberg uue kooliaasta Põhja-Norras Nordlandi ülikoolis. Terrorirünnak heidab pikki varje külaskäigule – kuigi see on Stoltenbergi esimene korraline visiit peaministrina pärast 22. juulit. Stoltenberg peab kõnet rünnakutest demokraatiale. Kohtub noortega, kes elasid üle Utøya veresauna. Kuid tekkinud on midagi uut.

Ta lubab endale kõnes mõne väikse nalja sellest, kuidas ta ise oli väga usin üliõpilane. Ja kuigi ta ülikond on musta värvi, on ta valinud lipsu – esimest korda pärast 22. juulit –, millel on musta põhja peal väikesed valged täpid. See on justkui väike märk sellest, et eriolukord hakkab lõppema. Valik on tehtud läbimõeldult ja seda on arutatud peaministri büroo töötajatega.