Üle poole eestlastest arvab, et asjad liiguvad riigis õiges suunas

EL-i rahandusministrid toetasid finantstehingumaksu. Foto: SCANPIX

Eesti kodanikest usub 51 protsenti, et riigis liiguvad asjad õiges suunas, sellega ollakse Euroopa Liidus Rootsi järel rahulolu pingereas teisel kohal, selgub värskest Eurobaromeetri uuringust.

Enamik eurooplasi arvab jätkuvalt, et nende riigis liiguvad asjad vales suunas. Seda, et nende riik on valel teel, arvab 51 protsenti eurooplastest, Euroopa Liidu kohta nõustus sellega 40 ja maailma kohta 44 protsenti eurooplastest. Võrreldes 2009. aasta sügisega on selline arusaam laienenud, kuid see on nüüd stabiliseerumas.

Seda, et nende riik õiges suunas liigub, usuvad enim Rootsi (56 protsenti), Eesti ja Luksemburgi elanikud (kummaski 51 protsenti vastajatest). Euroopa Liidu keskmine oli 28 protsenti. Positiivne usk oma riigi õigesse tegutsemisesse valitses seitsmes riigis, lisaks Rootsile, Eestile ja Luksemburgile veel Soomes (49), Austrias (47), Saksamaal (41) ja Hollandis (35 protsenti vastanutest).

26 protsenti Eesti elanikkonnast arvas, et asjad riigis liiguvad vales suunas. 23 protsendil polnud selles küsimuses oma arvamust.

Avalik arvamus riigi olukorra kohta on kõige rohkem paranenud Taanis, kus 44 protsenti elanikest usub, et riik on õigel teel. Võrreldes varasema küsitlusega on kasv olnud 12 protsendipunkti. Iirimaa elanikest usuvad seda 27 protsenti, võrreldes eelmise uuringuga oli kasv 17 protsendipunkti.

Kõige pessimistlikumad olid kreeklased, kellest tervelt 82 protsenti usub, et riik liigub vales suunas. 74 protsenti sloveenlastest ja 70 protsenti rumeenlastest arvab samuti, et nende riigid liiguvad vales suunas. Võrreldes eelmise uuringuga kasvas negatiivsus enim Ungaris, kus 57 protsenti elanikest arvab, et riik liigub vales suunas. Kasv võrreldes eelmise uuringuga oli 18 protsendipunkti, mis ületas isegi Kreeka 13 protsendipunktilise negatiivsuse kasvu.

Seda, et Euroopa Liit liigub õiges suunas, usutakse üheksas liikmesriigis, neljas riigis on selle väitega nõustujaid ja mittenõustujaid võrdselt ning 14 riigis arvab suurem osa elanikkonnast, et ühendus on valel teel.

Väitega nõustujaid oli kõige rohkem Bulgaarias ja Leedus (54 protsenti vastanutes). Järgnesid Rumeenia (52), Eesti (51), Poola (47), Slovakkia (45), Läti (40), Ungari (36) ja Iirimaa 32 protsendi elanikkonna toetusega Euroopa Liidu tegutsemissuunale.

Sellega, et Euroopa Liidus liiguvad asjad vales suunas, nõustus 17 protsenti Eesti elanikkonnast, ligi kolmandikul küsitletutest polnud selles küsimuses kindlat seisukohta.

Kriitilisemad vastajad olid Kreekas (55), Soomes (53) ja Prantsusmaal, kus 52 protsenti vastajatest arvasid, et Euroopa Liit liigub vales suunas.

Arvamus, et EL liigub õiges suunas, on enim paranenud Rumeenias, kus see võrreldes eelmise küsitlusega tõusis üheksa protsendipunkti võrra. Sarnane tõus toimus ka Hispaania avalikus arvamuses – seal nõustus ELi suunaga 32 protsenti elanikest, mida on eelmise uuringuga võrreldes kaheksa protsendipunkti võrra rohkem. ELi liikumissuunale langes toetus enim Hollandis (21 protsenti, vähenes kümme protsendipunkti) ja Slovakkias (45 protsenti, langus üheksa protsendipunkti).

Maailma situatsiooni suhtes on positiivselt meelestatud 47 protsenti Leedu, 42 protsenti Taani, 40 protsenti Eesti ja Rumeenia elanikest. Positiivsed arvamused ületasid negatiivsed kokku seitsmes liikmesriigis, lisaks mainitutele ka Iirimaal, Lätis, Poolas ja Rumeenias. Taanis oli mõlemal väitel võrdselt toetajaid.

Väitega, et maailmas liiguvad asjad vales suunas, nõustus 21 protsenti Eesti elanikkonnast, 39 protsendil polnud sel teemal väljakujunenud arvamust.

Seda, et ülemaailmselt liiguvad asjad vales suunas, teotasid tugevalt Luksemburgi (62 protsenti), Prantsusmaa (61 protsenti) ja Kreeka (59 protsenti vastajatest) elanikud. Seega on selline seisukoht levinud nii riikides, mille elanikkond peab oma riigi suunda õigeks (Luksemburg) kui ka riikides, kus elanikud suhtuvad halvasti oma riigis ja ELis valitud suundadesse.