/nginx/o/2009/08/13/220710t1h8ba7.jpg)
Viimase kuue aasta tööõnnetuste statistikast selgub, et enim surmaga lõppenud tööõnnetusi juhtub ehituses, kus selle ajaga hukkus 27 töötajat.
Surmaga lõppevaid tööõnnetusi juhtub enim ehituses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööinspektsiooni 2005.-2010. aastate statistikast selgub, et ehitussektorile järgnevad traagiliste õnnetuste arvu poolest töötlev tööstus (23 hukkunut) ja veondus, laondus ning side, kus kuue aastaga sai õnnetustes surma 20 töötajat.
Järgnevad avalik haldus ja riigikaitse (14 tööõnnetustes hukkunut), hulgi- ja jaekaubandus ning masinate ja seadmete remont (kümme), mäetööstus (kaheksa), kinnisvara- ja finantsvahendus, põllumajandus, metsandus ja jahindus (seitse surmaga lõppenud õnnetust).
Tööinspektsiooni analüütiku Krista Vaikmetsa sõnul pole vaatamata turu elavnemisele käesoleval aastal ehitusvaldkonnas tööõnnetuste arv kasvanud.
Ta kinnitas, et ehitust kui kõige ohtlikumat töövaldkonda kontrollivad inspektsiooni töötajad rohkem kui ohutumaid alasid.
Järelevalve seisukohalt viiakse suvisel perioodil ehituse valdkonnas kindlasti rohkem kontrolle läbi kui talvisel perioodil. Ehitus kui üks ohtlikumaid tegevusvaldkondi on tööinspektsiooni poolt kindlasti tõhusama kontroll kui vähemohtlikud valdkonnad,» sõnas ta.
Kõige rohkem hukkunutega lõppenud tööõnnetusi juhtus 2006. aastal (27), 2010. aastal oli neid viimase kuue aasta jooksul kõige vähem – 17. Enim tööõnnetusi juhtus 2008. aastal (4075), 2009. aastal oli neid 2939, 2008. aastal oli ka kõige suurem töötajate arv, 656 500 inimest. 100 000 töötaja kohta esines tööõnnetusi kõige enam samuti 2008. aastal (620,7) ja kõige vähem 2009. aastal (293,3).