/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/08/18/713178t1h1b0c.jpg)
Rahapuudusel seisab üle Eesti remondiootel umbes 20 päästeautot, viimastel aastatel on üle 100 sõiduki ka maha kantud või vabatahtlikele antud, nii et päästjad kihutavad väljakutsetele viimaste reservis olevate autodega.
20 päästeautot seisab remondiootel, varud aga otsas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahaliselt kõige raskemasse olukorda on praegu sattunud Ida-Eesti päästekeskus, mis on sel aastal mitmeid mahukaid päästesündmusi lahendama pidanud: Kohtla-Nõmme pinnase ja metsapõlengud, Uikala prügila, Sirgala turbavälja ning Kundas ladustatud prügi põlengud.
Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann luges lobinal ette rodu lagunenud autosid, mis kõik rahanappuse tõttu murul seisavad: neli päästeautot, viis paakautot, üks redelauto, üks korvtõstuk, kaks konteinerautot, viis kõrgema läbivusega autot, üks Bandwagen-roomik, neli ATV-d.
«See ei tähenda, et me välja ei sõida – meil on olemas ka tehnika, millega välja sõidame. Kõik reservtehnika on kasutuses,» kinnitas ta. Näiteks on Kundast toodud terve paakauto Rakverre, kus selle vajaduse tõenäosus on suurem.
«Meie rahanappus on sel aastal välja löönud just sõidukite ülalpidamiskulude osas, sest nii remont kui kütusekulud on olnud oluliselt suurem kui prognoositi,» ütles Holzmann.
«Meil ei ole üldse raha enam nende remontimiseks,» rääkis Holzmann, kelle sõnul on üks põhjusi ka selles, et varasemad väiksemad tehnikavead on nüüd suuremalt välja löönud.
Majandamisraha on päästekeskus juba ümber paigutanud, vähendades koolituseks ja varustuse ostmiseks planeeritud raha. «Aga kui niimoodi jätkub ja selliseid suuremaid sündmusi veel tuleb, siis neist ümbertõstmistest enam ei aita, remondikulusid me nii ei leia,» kinnitas päästekeskuse direktor. Suurimate kuludena loetleski ta sõidukite ülalpidamiseks, kütuseks ja lagunenud tehnika remontimiseks minevat raha. «Personalikulud selle kõrval väikesed,» kinnitas ta.
Päästeamet kinnitas, et hinnapakkumised päästeautode remondiks on võetud ja reservfondist tuleva rahaga saavad Ida-Eestis hädavajalikud masinad remonditud.
«Ulatuslike või pikaajaliste sündmuste puhuks on meil valitsuse määrusega sätestatud võimalus taotleda hiljem kulude hüvitamist reservfondist,» märkis Päästeameti avalike suhete juht Viola Murd. Nii ongi Ida-Eesti päästekeskuse tarvis päästeamet taotlemas 120 000 eurot lisaraha.
«Varasemalt oli autode reserv igal maakonnal, nüüd oleme autoparki optimeerinud ja reserv on regioonis ühine. Aastast 2008 on autoparki vähendatud suurusjärgus üle 100 auto – need on kas maha kantud või üle antud vabatahtlikele,» ütles Murd.
Reservfondist raha taotlemine on aga pikk protsess ja seni peavad päästekeskused ise hakkama saama.
Kokkuhoid inimeste pealt
Keskmiselt kõige vanemad päästeautod on aga hoopis Lääne-Eestis, kus on seetõttu sel aastal ka tavalisest suuremad remondikulud.
Lääne-Eesti päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun tõdes, et eelarve on kriitilise piiri peal juba viimased kaks aastat ning paraku halvendab juba ka teenuste pakkumist.
«Remondi kalliduse tõttu on tänase päeva seisuga remondi ootel üks põhiauto, üks paakauto, töölaev ja multilift konteinerveok. Problemaatiline on ka talverehvide hea seisukorra tagamine,» lisas Kaldasaun. «Kõige suurem puudus on kaasaegsetest paakautodest, meie paakautode keskmine vanus on üle 30 aasta ja suurte veekoguste kiire transportimine meie teedel laastab selle aja jooksul paakauto ära.»
Lisaks on vähenenud ennetustöö, kütuse- ja telefonikulude limiitide piiramise tõttu ka tuleohutusjärelevalve, omavalitsuste nõustamine ja vabatahtlikega tegelemine. Eksperte pole suudetud koolitada juba poolteist aastat.
Päästeala eelarve on niigi ülimalt pingeline ja õhuke, olles võrreldes 2008. aastaga vähenenud viimastel aastatel 20 protsendi võrra. «Eelkõige on kokku hoitud töötajate pealt, töötajate arvu on võrreldes 2008 aastaga vähendatud 100 inimese võrra,» loetles Viola Murd. Kokku hoitakse ka hoonete ja tehnika remondi pealt, mida lükatakse edasi nii kaua kui võimalik. «Oluliselt on vähenenud ka koolituste kulu ja ennetustöö eelarve. Oleme kokku hoidnud hoonete küttekulult, hoides hoonetes madalamat temperatuuri.»
«Aga sündmuskohtadele sõitmata ei jää ja keegi rahapuuduse tõttu abita ei jää, väljasõitudeks leitakse raha teiste valdkondade arvelt,» rõhutas Murd.
-
Siseministeerium: oleme lisaraha taotlenud
Siseministeeriumi halduse asekantsler Merle Küngas nõustus, et päästeameti reservitaotlus on vajalik, et kompenseerida väga suurte või ettenägematute sündmuste kulusid. «Oleme seda ka varem taotlenud, näiteks suurte metsatulekahjude puhul. Eelarve on jätkuvalt pingeline. Oleme rahandusministeeriumile esitanud lisataotluse päästeameti eelarve suurendamiseks. Valitsus ei ole veel eelarve teemat arutanud,» märkis Küngas.