/nginx/o/2008/12/01/99343t1hb35c.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumis ette valmistatava koolivõrgu korrastamise kava järgi tuleks 2012. aastaks eraldada põhikoolid gümnaasiumidest ning vähendada gümnaasiumide arvu pea poole võrra.
Koolivõrgu reform vähendaks gümnaasiumide arvu 100 võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et arutelu faasis oleva kava järgi ei peaks iga põhikooli juurde kuuluma gümnaasiumiaste, sest need on juba oma eesmärgistatuselt väga erinevad.
Gümnaasiumiastme eesmärk on pakkuda valikuid nii humanitaarsuuna kui reaal-loodusteaduse suuna vahel, aga ka nende suundade sees, samuti tuleb seda võtta konkreetselt kui ettevalmistust kõrgkooli minekuks. «Põhikooli eesmärk aga on võrdsete võimaluste pakkumine, see peab olema kodu lähedal kättesaadav ja igal pool võrdsel tasemel,» märkis Lukas.
«Praegu nii, et lähenemine gümnaasiumile ja põhikoolile samasugune: materjal faktiteadmisi tulvil nii algklassides kui gümnaasiumis,» rääkis Lukas. «Tegelikult aga põhikoolis ei pea olema koormus nii suur, et kogu aeg on drill ja hinnete panemine, vaid aega ja jaksu peab olema ka avastusõppeks. Suure koormusega õppekavad tulevad gümnaasiumis.»
Lukase sõnul on Eestis praegu 232 gümnaasiumi, millest pooltes oli juba möödunud õppeaastal alla 60 õpilase. «Juba loomulikul teel - õpilaste vähesuse tõttu - jääb lähiajal 50 gümnaasiumi vähemaks. Reformi tulemusel oleks 2012. aastaks umbes 100 gümnaasiumi vähem,» sõnas haridusminister.
Haridusministeeriumi ettepaneku järgi võiks üleminek toimuda 2012. aastal, mil riik hakkab koolituslube ümber vormistama. Gümnaasiumiastmes peab valikainete rohkus vastama riiklikule õppekavale. «Kes vastavad gümnaasiumi esitatavatele tingimustele, need saavad gümnaasiumi jätkata, kes mitte, suletakse või ühendatakse,» märkis Lukas.
Ka maagümnaasiumid võivad säilida
Ministeerium näeb ette eriolukordi gümnaasiumiosa säilimiseks ka väiksema õpilaste arvu puhul, näiteks teatud kaugus maakonnakeskusest. «Olgu siis 30 kilomeetrit ja rohkem või 40 kilomeetrit ja rohkem, seda peame arutama. Selge on see, et linnades ei ole praegu koolidel õpilaskodusid ning seetõttu, kui on võimalik kontsentreerida õpilased maakonnagümnaasiumidesse, on võimalik ka neile koolitusluba anda,» selgitas Lukas.
Kui maal suletakse õpilaste nappuse tõttu juba mõnda aega gümnaasiumeid, siis linnades pole sellega praegu kiirustatud. «Linnades on alles isegi gümnaasiume ühe paralleelklassi komplektiga, mis on linna kohta ebanormaalne,» leidis Lukas. «Ma tungivalt soovitan linnadel hakata väikeste gümnaasiumide asemel tegema korralikke puhtaid gümnaasiume, ühendades jõud ja ressursid.»
Kui aga linnas jääksid täistsüklikoolid alles, säiliks maapiirkondades elavatel vanematel motivatsioon viia lapsed juba 1. klassi ära linna. «Siis toimivad linnakoolid nagu pumbad ja tõmbavad maakoolid õpilastest tühjaks. See hävitaks tugeva maapõhikooli ka ära, seetõttu ei saa jätta linnas kõik tuksuma nagu seni,» ütles Lukas. «Meie eesmärk on ka tugev põhikool - siis saavad kõik õpilased olla võrdsel stardijoonel, ei ole eelistatud oma kooli õpilased.»
Siiski arutatakse võimalust, et valitsuse otsusega lubatakse jätkata üksikutel täistsüklikoolidel. «Kõne alla tulevad süvendkallakuga traditsioonilised koolid, näiteks Miina Härma gümnaasium või Prantsuse lütseum - see pole muidugi veel otsustatud. Need koolid võiksid 1.-12. klassini olla ühes kvaliteediruumis, kuid need oleksid selged erandid,» rääkis haridusminister.