Eripensionireform läheb uuele ringile

Eurod. Foto: SCANPIX

Kolm aastat tagasi koomasse langenud eripensionireform läheb sotsiaalminister Hanno Pevkuri juhtimisel nüüd uuele ringile. Kohtunike, sõjaväelaste, politseinike, riigikontrolli kõrgemate ametnike, prokuröride ja õiguskantsleri eripensionide kaotamist puudutav reform proovitakse seekord ära teha jupikaupa, üks kärbe korraga, et mitte langeda ühel ajal kõigi huvigruppide surve alla, kirjutab Mikk Salu.

Sellel nädalal saatis sotsiaalminister Hanno Pevkur kooskõlastusringile seaduseelnõud, mis kaotavad eripensionid õiguskantsleri ja riigikontrolli ametkonna osas. Pevkur lisab, et see on alles algus, suuremad asjad ootavad veel ees. «Kuna tegemist on väga suure muutusega, siis ilmselt jäävad mõned otsused ka järgmisesse aastasse,» märkis ta.

Eripensionide teema on äärmiselt tundlik, seotud häälekate ja jõuliste sihtgruppidega – kohtunikud, politseinikud, kaitseväelased. Varasemad katsed reformi läbi viia on armetult läbi kukkunud. Ka nüüd on enamik teemaga tegelevaid ministreid ja juhtivpoliitikuid avalikkusele suunatud fraasides ettevaatlikud ja heidavad probleemipuntrale valgust ainult omavahelistes juttudes.

Katsetatakse salaamitaktikat

Tundub, et seekord üritatakse katsetada salaamitaktikat ehk teha eripensionide reform ära jupikaupa, alustades kergemast, kus vastupanu nõrgem, ja seejärel, positiivsed näited eeskujuks, suunduda raskemate gruppide (sõjaväelased, politseinikud, kohtunikud) juurde. Üks Reformierakonna juhtivpoliitik kinnitabki otsesõnu, et idee teha eripensionide kaotamist jupphaaval käis välja Andrus Ansip.

Nii alustatigi õiguskantslerist ja riigikontrolli kõrgematest ametnikest ehk kõige lihtsamast. Kuigi õiguskantsleri ja riigikontrolli ametlik vastus Pevkuri ettepanekule on alles koostamisel, on kindel, et sealtpoolt vastuseisu ei tule. Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson kinnitabki: «Riigikontrolöri ja peakontrolöride ametipensioni kaotamine ei ole probleemiks.»

Vähemalt formaalselt on vundament eripensionide kaotamiseks tugevam kui kunagi varem. Kokkulepe reformi kohta on kirjas Reformierakonna ja IRLi koalitsioonileppes. Euroopa Komisjon on soovitanud (avaldanud survet), et Eesti korrastaks oma segast ja ebavõrdset pensionisüsteemi.

«Kui kunagi eripensionide süsteem loodi, siis õigustati seda sellega, et riigil pole piisavalt raha korralikke palkade maksmiseks, kuid nüüd on see põhjendus ära kukkunud,» selgitas ka reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal. «Riigisektori palgad on tõusnud ja põhimõtteliselt peaks iga inimene pensionisammaste kaudu oma pensionivajaduse ära katma.»

Michal viitab samale asjale, millele mitmed eksperdidki – Eestis kehtib kolme sambaga pensionisüsteem ja kui eripensioni õigusega isik maksab sisse sammastesse, siis võib tekkida ja osal juhtudel ongi juba tekkinud olukord, et pensionile minnes teenib see isik tänu kombinatsioonile sambad + eripension isegi rohkem, kui tema palk töö ajal oli.

Vähemalt teoreetilisel tasemel on eripensionireformil vähe vastaseid. See on äärmiselt kulukas, segane ja ebaõiglane süsteem. Kümne aastaga on eripensioni saavate inimeste arv kasvanud mõnekümnelt rohkem kui 2000 inimesele. Kulud söövad iga aastaga riigieelarvest üha suurema osa.

Arusaamatu on ka, miks ühed (näiteks politseinikud) saavad, aga teised (näiteks tuletõrjujad) ei saa. Miks kohtunikud saavad eripensioni 75 protsenti palgast, aga politseinik 50 protsenti ja riigikontrolör 70 protsenti? Ei mingit loogikat ega ühtsust.

Kusjuures jutt käib antud juhul ainult eripensionidest, sellest, mida kunagi tunti personaalpensioni nime all. Eesti pensionisüsteemile lisavad keerukust ja kulu veel ju ka tööstaažipõhine pension (baleriinid, kaevurid, lendurid jt) ning avaliku teenistuse ametniku pensioni saajad.

Saatan on detailides

Ometi kõnnib eripensionireform ka praegu õhkõrnal jääl. «Saatan on detailides,» tunnistas justiitsminister Michal. Ootame ja vaatame, mida sotsiaalminister teeb, jäi reserveerituks ka siseminister Ken-Marti Vaher. Vaheri haldusalasse kuuluvad politseinikud, see on kõige suurem ja kõige kulukam eripensioni saajate grupp. Nii on tema ettevaatlikkus eripensionidest rääkimisel mõistetav.

Kui eelmine kord 2007.–2008. aastal eripensionireformi üritati, siis vaibus suure hurraaga käima läinud kava reaalsetes läbirääkimistes ja huvigruppide ägedas vastuseisus. «Valitsus kaotas kaitseväelastega peetud infolahingu,» meenutas Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik. Ka teised allikad kinnitavad, et lõpuks oli just tollane kaitseminister Jaak Aaviksoo see, kes reformile sisuliselt veto pani.

Veel eelmisel aastal üritas Pevkur Aaviksooga läbi rääkida, et kaitseväelaste eripension asendada hüvitistega, kuid seegi idee jäi kategooriasse «tore mõte, aga sisuliselt teostamatu». Tegelikult ütles üks valitsuskoalitsiooni kõrge liige ka nüüd Postimehele, et praegu taas alanud reformikava ei ole ikkagi jupp jupi haaval salaamitaktika, vaid lihtsalt nii, et teeme kerged asjad (õiguskantsler, riigikontroll) ära ning ülejäänu paneme kalevi alla.

Siseminister Ken-Marti Vaher:
Midagi pole veel otsustatud

Koalitsiooniläbirääkimistel eri- ja sooduspensionide reformi sisuliselt ei käsitletud, vaid lepiti kokku, et sotsiaalministeerium toob mõistliku aja jooksul koalitsiooni ette tervikliku kontseptsiooni võimalike lahendustega. Valitsuse tööplaanis on see minu teada 2012. aastal. Seega on praegu vara rääkida nendest lahendustest, mida tervikpildis veel olemas ei ole.

Eripensionide puhul peab arvestama, et eriseisundis asuvad politseiasutused ja kaitsevägi.

Eripensionide puhul on siseministeerium alati pidanud oluliseks sisejulgeolekusüsteemi ja  kaitseväe hüvanguks inimeste tehtud valikute väärtustamist, kuna alustatud teenistus seob inimese sisuliselt eluaegse kohustuse ja piirangutega.

Lahenduste pakkumisel peab arvestama, et kannatada ei saaks pühendunud ja võimekate inimeste motivatsioon ning põhjendatud õiguspärane ootus, samuti peab järgima võrdse kohtlemise ja tasakaalu põhimõtteid.

Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik:
See on vajalik ja möödapääsmatu reform

Mina sooviks valitsusele ainult jõudu reformi läbiviimisel. Olen korduvalt öelnud, et see on vajalik reform ja ka möödapääsmatu reform. Ma ei oska anda poliitilist nõu, kas teha kõik korraga või teha osahaaval. Kui kõigele korraga minna, siis võimalik, et huvirühmade summaarne hääl on liiga tugev. Üks põhjus, miks valitsuse hammas pole siiani reformile peale hakanud, on just olulistel positsioonidel huvirühmade surve.  

Mingis mõttes on tegu Pandora laekaga. Kui kaitseväelastel on eripensionide süsteem, siis ütlevad politseinikud, et miks meil ei ole. Aastate jooksul on olnud ju mitmeid katseid eripensionide saajate ringi laiendada, näiteks päästjatele. Ikka seetõttu, et miks ühtedel on, aga teistel, sarnase töö tegijatel pole.

Kui lõpuks on tulemus, et soodustatud inimeste ringi tugevalt kärbitakse ja eriõigused viikase mingile sarnasele loogilisele alusele, siis juba see oleks positiivne.