Ülikoolide ebapopulaarsematele erialadele tudengeid ei jätku

Tudeng. Foto: Postimees.ee

Nii Eesti Maaülikool kui Tallinna Ülikool kuulutasid välja täiendava vastuvõtu, mille raames on hilinenutel lootust saada veel ka tasuta õppekohale. Ebapopulaarsemaid õppealasid, kus kavandatud tudengite arvu kokku ei saadud, on teisteski ülikoolides. Enamasti on tegu reaalainetes teadmisi eeldavate või vähetuntud erialadega.

Ehkki Tallinna Ülikool kuulutas lisaks mitmetele riigieelarvevälistele kohtadele välja täiendava vastuvõtu ka mõnedele riigieelarvelistele kohtadele, on akadeemilise prorektori Priit Reiska sõnutsi bakalaureuseõppes kõikidel erialadel riikliku koolitustellimuse kohad täidetud.

«Tugevaid kandidaate oli oluliselt rohkem kui riikliku koolitustellimuse kohti. Täiendava vastuvõtu kuulutame välja riigieelarvevälistele kohtadele ja erialadel, kus väljalangevus on kogemusest tulenevalt suur, näiteks loodusteadused,» lausus Reiska.

Nii on tasuta õppimiseks kuulutatud välja täiendav vastuvõtt pedagoogika (loodusteaduste suund) ja füüsika erialade bakalaureuseõppesse.

«Ka magistriõppes on valdavas enamuses riigieelarvelised kohad täidetud. Siiski on väiksem konkurss olnud näiteks aineõpetajate koolituse erialadele, sealhulgas loodusteaduslike ainete õpetajate koolitusse,» lisas Priit Reiska.

Maaülikoolis oli täiendav vastuvõtt avatud eelkõige põhiõppe tasulistele ja magistriõppe õppekohtadele. «Tagasihoidliku huvi magistrierialade vastu on tinginud bakalaureuse astme lõpetajate siirdumine tööle nii Eestisse kui ka välismaale, et oma elujärge parandada,» sõnas maaülikooli õppeosakonna vastuvõtu peaspetsialist Tiiu Lille.

«Üldisest majanduslikust seisust tingituna on väiksem huvi ka tasulise õppe vastu. Kui palju kohti jääb täitmata, selgub alles oktoobriks, kui on tegelikult näha, kes osaleb õppetööl. Noort inimest võib köita ootamatu pakkumine välismaalt ning esialgne soov õppida kahaneb teisejärguliseks,» arvas Lille.

«Noorte seas on vähem populaarsed need erialad, kus peab rinda pistma matemaatika ja füüsikaga. Eks selle põhjuseks on eelkõige eelnevalt omandatud tagasihoidlikud teadmised nendes ainetes,» põhjendas ta.

Tema sõnul võiks aga maaülikool rohkem koolitada näiteks majanduseriala tudengeid. «Konkurss 43 inimest kohale räägib juba iseenda eest, kuid 12 riiklikule õppekohale pääsevad soovijatest vähesed ning tasulises õppes õppimiseks napib raha,» selgitas Lille.

Vabad kohad täidetakse hiljem

Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool täiendavat vastuvõttu ei korraldanud.

Tehnikaülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kirsti Naaber ütles, ülikool hoidis kandidaatide puuduse tõttu geotehnoloogia ja tootearendusse ning tootmistehnika konkursse lihtsalt kauem avatuna. Samuti jäid pikemaks lahti Virumaa Kolledži eestikeelsete erialade konkursid ja Kuressaare Kolledži elektroonsete süsteemide eriala.

«Enim on täitmata tootearenduse ja tootmistehnika eriala kohad, sest neid on lihtsalt nii palju ja kandidaate kahjuks sama palju võtta ei ole. Tootearenduses ja tootmistehnikas oli riiklikke kohti 185, täitus aga ainult 103,» tõdes Naaber.

Ta ei pidanud neid alasid aga ebapopulaarseks: «Pigem on asi suures koolitustellimuse arvus ja väheses gümnaasiumilõpetajate arvus. Paraku on siiski tõsi ka see, et natuke kardetakse nii-öelda raskemaid erialasid ja eelistatakse pehmemaid. Virumaa Kolledži täituvusprobleemis on samuti pigem süüdi eesti keelt kõnelevate inimeste vähesus seal piirkonnas,» põhjendas Naaber.

Tartu Ülikoolis täidetakse vabaks jäävad õppekohad kevadsemestri alguses ülikoolisiseselt nendega, kes on täitnud õppekohtade tingimused.

Vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul on praegu kõige enam vabu kohti muukeelsetele mõeldud eesti keele ja kultuuri õppesse, järgnevad rehabilitatsioonikorralduse ning keskkonnatehnoloogia õpe.

«Kokku on õppekavu, millele oli konkurss avatud, 69. Selles valguses – kui vaid kolmel erialal jäi kohti üle – ei saaks öelda, et asi oleks hull,» märkis Karo.

«Miks need õppekavad tudengikandidaatide hulgas ebapopulaarsemad on, ei oskagi üheselt öelda,» märkis ta. «Loetelust mingeid tendentse küll välja ei kooru, tegemist on väga erinevate erialadega. Rehabilitatsioonikorralduse puhul on tegemist uue erialaga, võib täiesti olla, et noored pole seda veel teadvustama hakanud,» pakkus Karo.