/nginx/o/2008/11/30/98896t1hfb4f.jpg)
Täna panevad jõulude ootajad põlema küünla pühitsemaks 1.adventi ehk Kristuse tulemise püha (adventus - tulemine lad. k. ). Läänekiriku maades on see kirikuaasta alguseks, Idakirik alustab oma aastat septembris.
Kas Sul päkapikud juba käivad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Adventi tähistatakse neljal pühapäeval enne jõule (alates 30. novembrist). Võib juhtuda, et neljas advent satub samale päevale jõululaupäevaga.
Eesti vanarahvas seda kommet ei pidanud. 20. sajandi lõpupoolel hakkas komme aga juurduma. 1970. -1980. aastatel sundis plaanimajandus inimesi poes puuduolevat ise oma tarbeks valmistama: leidlikumad vanemad meisterdasid lastele maiustustega advendikalendreid ise. Turumajandus muutis kaubad kättesaadavamaks: advendikalendreid ja -pärgi ostame poest. On ka neid, kes taunivad väärtuste muutumist ning liigset päkapikutamist.
Eestis ei pöörata advendiküünalde värvusele erilist tähelepanu, mujal teatakse, et nende põletamisjärjekorral nagu ka värvidel on kindel tähendus.
Advendiküünlaid on viis: I, II ja IV advendi violetsed märgivad kuninglikkust ja kannatust, III advendi roosa küünal toob taas rõõmsat jõuluootust. Jeesust sümboliseeriv valge küünal läidetakse alles jõululaupäeval. Kõik see meenutab usklikele, et Jeesuse sünd on seotud ka tema surmaga.
Eestis oodatakse Jõule: koolides, lasteaedades, kirikutes jm. toimuvad kontserdid, näitused ning suurematel linnaväljakutel küünalde süütamine. Kodudes hoiavad laste tegevusel nüüdsest silma peal päkapikud ja toovad headele lastele sussi sisse midagi meelepärast.