/nginx/o/2011/08/15/708778t1h9ed1.jpg)
Siseministeeriumi hinnangul lubanuks relvaseadus politseil Karen Drambjanilt relva konfiskeerida juba kevadel, kui mees joobes olles Tallinna kesklinnas oma seaduslikku relva kandis.
Siseministeerium: Drambjanilt oleks saanud relva juba kevadel ära võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seaduse järgi oleks olnud võimalik Drambjanilt võtta relv ära ka uurimise ajal,» vahendas siseministeeriumis pressiesindaja Katrin Lunt.
Ministeerium kinnitab, et relvaseaduse vastu eksinud või muul moel seadust rikkinud inimestelt saab relvad ära võtta ning seaduse täiendamiseks tarvidust pole.
«Relvaseadus näeb ette, et alkoholijoobes relva kandmine on keelatud ja selle eest on ka ette nähtud karistus ning relvaloa kehtetuks tunnistamine. Samuti näeb relvaseadus ette relvaloa peatamise kui isik oma käitumisega võib ohustada ennast ja teisi,» selgitas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo. Ta märkis, et karistusele lisaks võib kohaldada relva konfiskeerimist.
Heinsoo sõnul saab praeguse seaduse alusel purjus peaga relva kandnud inimeselt selle uurimise ajaks ära võtta.
«Selles osas ei ole vaja seadust täiendada, sest isikult võetakse sellistel juhtudel relv ära,» vastas ta küsimusele, kas relvaseadust oleks vaja täiendada nii, et rikkujalt saaks relva ära võtta juba enne jõustunud kohtuotsust, uurimise ajal.
Politsei esindajad kinnitasid samas, et ametil tekib seaduslik õigus relvaloa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks alles karistava otsuse jõustumisel.
Politsei pidas 11. mail Drambjani Tallinnas Laikmaa tänaval kinni. Avalikus kohas joobes olles ja relva kandes rikkus mees seadust, mille eest määras politsei talle rahatrahvi. Drambjan vaidlustas trahvi ning kaebas otsuse edasi kohtusse.
Politsei pressiesindaja sõnul oleks kevadel Drambjanilt olnud võimalik relv ära võtta see asitõendiks kuulutades. Joobes olekus relva kandmise puhul polnud politseiametnikel põhjust seda aga teha.
Reedel väitis Vene aktivist Sergei Seredenko, et Drambjan oli kevadel tüli käigus oma korteri seina tulistanud. Vahejuhtum oli teada ka kaitsepolitseile.
Relvaloa saamise ja pikendamisega seotud tervisekontroll on siseministeerium hinnangul piisavalt reguleeritud, kuid tõhustada saaks selle rakendamist.
«Analüüsima peab rakendusklikke aspekte ja vajadusel leidma lahendused, mis oleksid rakenduslikult veelgi tõhusamad,» ütles ametnik.
Heinsoo sõnul arvestatakse relvaloa pikendamisel samu asjaolusid, mis loa esmakordsel taotlemisel, seega võivad takistavateks asjaoludeks saada ka joobes juhtimine ja muul viisil teisi ohustav käitumine.
Käesoleva aasta seitsme kuuga on esitatud 433 taotlust relvaloa saamiseks, neist 257 on menetletud ning viiel juhul on erinevatel põhjustel loa andmisest keeldutud.