/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/09/12/73944t1h49cf.jpg)
Haridusminister Jaak Aaviksoo andis reedel tudengite ees esinedes lootust muuta veidi pehmemaks kõrgharidusreformi punkti, mille kohaselt peab alla sajaprotsendises mahus õppimise eest maksma.
Aaviksoo on valmis pehmendama kõrgharidusreformi rahapunkti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) suvekoolis kõnelenud minister ei nõustunud seadusest välja võtma avalikkuse kriitikatule alla langenud nõuet, mis kohustab igas semestris 30 Euroopa ainepunkti (EAP) mahus aineid läbima.
Küll aga ütles ta, et on ebaõiglane, kui üliõpilane täidab näiteks nõutust vaid ühe ainepunkti võrra vähem, kuid peab hakkama maksma järgmisel semestril pea täies mahus õppimise eest maksma, kiites tudengite välja käidud kompromissi, kus maksma peaks vaid selles mahus, kui palju 30 ainepunktist puudu jäi.
Ministri sõnul võiks taolise põhimõtte kirja panna ministeeriumi, rektorite ja üliõpilaste vahel sõlmitavas heas tavas ning seadusesse võiks jätta pigem üldisemad põhimõtted ning säästa seda taolistest detailidest.
Tublide karistamisest
Teise kompromissikohana pidas minister mõeldavaks kergendada nende tudengite olukorda, kes õpivad ühel semestril rohkem ja teisel vähem. Nimelt, kui tudeng õpib esimesel semestril nõutust enam ning teisel nõutust vähem, lubab eelnõu ülikoolil küsida talt kolmandal semestril siiski raha. Kui tudeng läbib esimesel semestril 35 ja teisel 25 ainepunkti, siis on ta tegelikult aga ikka sajaprotsendises graafikus (35+25 on võrdne 30+30 ainepunkti rütmis õppimisega).
Aaviksoo leidis ka, et vaevalt siiski ükski ülikool hakkaks praktikas tudengeid niiviisi karistama, sest see rikuks nende mainet.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimehe Eimar Veldre sõnul pole aga sel juhul üldse vaja seadusesse 30 ainepunkti nõuet kirjutada.
«Kui ühelt poolt soovitakse seadusse kirjutada 30 ainepunkti nõuet ja teisalt soovitatakse kõrgkoolidel teha sellesse mitmeid erandeid, siis pole sellist punkti seadusse üldse vaja ning võiks seni kehtiva täiskoormuse nõudega jätkata,» vastas ministrile Veldre.
Lodevad noored?
Aaviksoo sõnul on uue reformi eesmärk eelkõige motiveerida tudengeid õppima täisajal. Praegu saab tema sõnul ka akadeemilist puhkust võtta liiga kergekäeliselt. Seda, et praegu saab läbi ka õppekava 75-protsendilise täitmisega, nimetas minister akadeemiliseks lodevuseks, mis viib selleni, et noor võib ülikoolis veeta seitse aastat.
Veldre leidis seevastu, et aeglase õppimise põhjus on rahas.
«Õpingute katkemise peamiseks põhjuseks ei ole leebe õppekorraldus, vaid siiski tudengite raske rahaline seis,» rõhutas Veldre. EÜLi hinnangul on seadusega kõigile võimekatele ja motiveeritud tudengeile tasuta täiskoormusega õppe tagamiseks oluline kaotada õppemaksud ja luua vajaduspõhised õppetoetused.
EÜLi esindusel ja ministril on plaanis veelkord kohtuda enne, kui kõrgharidusreformi eelnõu riigikokku läheb.