/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2011/08/15/709632t1h028b.jpg)
Hoolimata kahest teadaolevast kandidaadist on avalik presidendivalimiste kampaania seni
sisuliselt puudunud.
Kampaania algab viimasel hetkel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukord ei muutu ka lähipäevil, kui valimisteni jääb veel kaks nädalat. Keskerakonna volikogult presidendikandidaadina toetuse saanud Indrek Tarand ütles eile Postimehele, et kampaaniat kui sellist pole seadusandja ette näinud muuks ajaks kui pühapäevaks, 28. augustiks, sest alles siis on olemas ametlikud kandidaadid.
«Miks see seadus nii tehtud on, seda peab mõtlema,» märkis Tarand.
Esimene võimalike presidendikandidaatide ühine ülesastumine leiab aset alles käesoleva nädala lõpus, 19. augustil, kui Tarand ja Toomas Hendrik Ilves kohtuvad kell 13 rahvusringhäälingu pooleteisetunnises raadioväitluses.
22. augustile on kavandatud nende ühine kohtumine trükiajakirjanduse esindajatega ning 27. augusti õhtul on kahetunnine teledebatt ETVs.
Isegi tol päeval aga pole tegu veel ametlikult registreeritud kandidaatidega. Kehtiv vabariigi presidendi valimise seadus näeb ette, et riigikogus toimuvaks esimeseks hääletusvooruks algab ametlike kandidaatide registreerimine neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva.
Kandidaadi ülesseadmiseks läheb vaja vähemalt 21 saadiku toetust. Seejärel tuleb valimiskomisjonil kandidaadid veel ka registreerida.
Lahendamata küsimus
Kui otstarbekas on presidendikandidaatide ülesseadmine alles vahetult enne valimispäeva, seda küsimust on poliitikud ja asjatundjad korduvalt tõstatanud. Näiteks pärast viimaseid presidendivalimisi Riigikogu Toimetiste korraldatud vestlusringis leidis tuntud Reformierakonna poliitik Rain Rosimannus, et võiks olla otstarbekas tuua tähtaegu natuke ettepoole, nii et presidendikandidaatide ülesseadmise ja valimispäeva vahele jääks suurem vahe.
«See võiks olla iseenesest mõistlik parandus, sest kandidaat oleks siis kohustatud ka avalikkusega pikemalt suhtlema,» arvas Rosimannus.
Presidendivalimiste seaduse sellesuunaline muutmine aga päevakorrale ei tulnud ning ka 2011. aasta valimistel näeb kandidaatide väitlemist alles vahetult enne valimispäeva.
Teine avaliku debati puudumise põhjus on see, et valik on 101 parlamendisaadiku käes ning seega on otstarbekas suunata kampaania poliitilistele jõududele, mitte avalikkusele.
Tagasivalimist taotlev president Toomas Hendrik Ilves on järgemööda kohtunud IRLi, sotsiaaldemokraatide ning Reformierakonna poliitikutega, tema konkurent Indrek Tarand aga esinenud üksnes Keskerakonna volikogul.
«Loomulikult ma tegelen 101 riigikogu liikmega, sest nemad otsustavad,» kinnitas Tarand eile Postimehele. «Selgitan oma motiive jne. Muidugi on veidike veider, et nendesamade inimeste erakonnad deklareerivad, et nad ei soovi minuga üldse kohtuda.
Rohkem uudishimu, seltsimehed!»
Ilvese esitamiseks kandidaadina on talle toetust lubanud IRLi, sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna esindajad riigikogus juba allkirjad kokku kogunud, Tarand aga ütles, et pole viimase seisuga talle allkirjade kogumisel kursis.
«Selle kogumisega tegeleb Aivar Riisalu Keskerakonna riigikogu fraktsioonist. Pole küsinud, kuidas tal läheb, sest aega esitamiseks on ju veel maa ja ilm,» sõnas Tarand.
Küsimusele, kui kindel allkirjade kokkusaamine Keskerakonna fraktsioonilt on, vastas ta ettevaatlikult: «Mingit liigset kindlust pole käimasolevas asjas kellelgi, ei võimalikel kandideerijatel ega ka mitte 101 otsusetegijal.»
Ebakindlate häälte otsing
Nädalavahetusel õnnestus Tarandil äratada tähelepanu raadiointervjuus tehtud avaldusega, et lisaks Keskerakonna toetusele on tal olemas veel kümme toetajat riigikogu liikmete seas – mis tähendaks realiseerumisel seda, et riigikogus ei õnnestu presidenti valida.
Postimehe küsimusele, kui kindel Ilvesega võistleja seda öeldes on, vastas Indrek Tarand: «Kui mul kindlusetunnet üldse poleks, siis ma nii ei lausuks.»
Nii Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide kui IRLi juhtivad parlamendipoliitikud avaldasid eile meediakanaleis sügavat kahtlust Tarandi avalduse usutavuse asjus, ent too pareeris: «Usuküsimused on Eesti Vabariigis igaühe isiklik asi. Ma võiksin muidugi pikalt rääkida preestrite rollist tõrksa koguduse taltsutamisel, aga pigem hoiame aega kokku. Las usuhuvilised loevad näiteks Läti Henriku kroonikat.»
valimised
• 2011. aasta presidendivalimiste esimene voor riigikogus toimub 29. augustil kell 13.00. Presidendi valimiseks on parlamendis tarvis vähemalt 68 häält.
• Juhul kui esimeses voorus presidenti ei valita, toimub järgmisel päeval teine ning vajadusel ka kolmas hääletusvoor. Enne teist vooru esitatakse kandidaadid uuesti.
• Juhul kui presidenti ka siis valida ei õnnestu, kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest. Valimiskogus toimub maksimaalselt kaks hääletusvooru.
Allikas: vabariigi valimiskomisjon