83-aastane Vambola Saareoks kaevas elu esimese haua poole sajandi eest. Põhitööna teeb ta seda viimased kolm aastakümmet Harjumaal Kose kalmistul ega kavatse veel niipea labidat nurka visata.
Eesti vanim hauakaevaja labidat nurka visata ei plaani
Ehkki Vambola oli mõned hauad kaevanud juba kuuekümnendatel, sai sellest tema põhitegevus perestroika päevil, kirjutab Harju Elu.
Vahel tegi ta tööd ka öösel. «Ühel korral oli nihuke kivine haud. Ma tulevalgel kaevasin ja kuulsin, et keegi tuleb ja küsisin kella. See ehmatas ära, ütles, et kurat, surnud tõusevad hauast välja ja jooksis minema,» meenutab Vambola.
Kui aastaid käis mees kodust viie kilomeetri kaugusele surnuaeda tööle jala, siis aastate lisandudes on Vambola tööle kõndimise asemel hakanud eelistama ühistransporti. Kalmistule võtab ta kaasa pauna, kus on nii tööriistahoone võti kui rosinasai, mida haua kõrval nosida.
Töö on lihtsamaks teinud ka urnimatuste lisandumine. Korra juhtus siiski nii, et Vambolalt telliti urniauk, aga kui matuselised Kose kalmistule jõudisid, tõsteti autolt maha kirst. Segadus lõppes sellega, et ülikondades matuselised pidid kadunukese tarbeks ise haua sobiva suuruseni kaevama.
Kuidas on aja jooksul muutunud hauakaevamise reeglid ja kui keeruline see töö on, loe pikemalt Harju Elust.