Drambjanil olid kaasas naelu täis lõhketorud

Ööl vastu reedet veerand tundi pärast südaööd väljusid Tallinnas kaitseministeeriumi peauksest kaks meest, kes kandsid raami Karen Drambjani surnukehaga valgesse surnuveoautosse ja sõidutasid minema. Foto: Toomas Huik

Neljapäeval kaitseministeeriumis tulevahetuses eriüksuslastega hukkunud Karen Drambjanil olid kaasas isevalmistatud ning naelu ja kruvisid sisaldanud lõhkeainepaketid, mis pidid tekitama ohvritele võimalikult suuri vigastusi.

Kapo politseikapten Martin Arpo ütles, et Drambjan oli kaitsepolitseiametile tuttav ka seoses tema varasemate õigusrikkumistega. Ehkki Arpo ei täpsustanud, millistega, on ilmne, et tegu oli just Eesti riigi vastu suunatud avalduste või tegevustega.

Arpo lisas, et kapo ei saa poetada sõnagi selle kohta, millised olid ameti ja Drambjani võimalikud vestlused või kokkupuuted. «See, kuidas me teavet kogume, ei kuulu avalikustamisele,» ütles ta vaid.

Minutid ähvardaja toru ees

Miks ikkagi Drambjanilt relvaluba ära ei võetud? Arpo sõnul peab selleks olema väga konkreetne seaduslik alus.

Postimehel ei õnnestunud saada vähimatki infot selle kohta, mida ikkagi tegid poole tunni jooksul ühes ruumis koos Drambjaniga viibinud kaitseliitlased. Selge on see, et ühel hetkel õnnestus neil põgeneda ja kõik ülejäänud ministeeriumi töötajad kasutasid kaitseliitlaste pooletunnise kinnihoidmise ajal võimalust, et hoonest ära minna.

Mehed seisid mõnda aega Drambjani püstolitoru ees ja sestap on mõttetu juriidiline arutelu selle üle, kas tegu oli ebaseadusliku vabaduse võtmise või pantvangidraamaga. Kuna kurjategijal polnud konkreetseid nõudmisi, ongi tegu just nimelt vabaduse võtmisega.

Kaitsepolitseinikud saatsid sündmuskohale ka oma läbirääkija, aga läbirääkimised ei andnud vähimatki tulemust. Lõpuks haarasid kapolased initsiatiivi ning tulevahetus lõppes Drambjani surma ja ühe tulevahetuses osalenu kerge haavatasaamisega, sellal kui teise eriüksuslase päästis kuulivest.

Arpo ütles, et kapol polnud mingit põhjust kiirustada Drambjani kahjutuks tegemisega, sest pärast poolt tundi olid ka kaitseliitlased majast lahkunud. Niisiis kuluski ülejäänud paar tundi läbirääkimistele ja katsetele päästa mehe elu. Ning mõistagi olnuks rumal kiirustada, sest kaalul oli ka eriüksuslaste endi elu.

«Kui oli teada, et töötajad on väljaspool ohtu, oli oluline säästa eriüksuslasi,» lausus Arpo. «Oleks võinud oodata rohkemgi, samas ei olnud täpselt teada, mida ründaja veel võib korda saata.»

Kolm lõhkamata paketti

Postimehele teadaolevalt oli Drambjanil kokkupuude ka relvastamata kaitseministeeriumi töötajatega. Riigiprokuratuur kinnitas aga, et nende andmetel ei tulistanud mees relvastamata ministeeriumitöötajaid.

Nii prokuratuuri kui ka kapo andmetel on aga vara kindlalt väita, et Drambjan oleks tulistanud vaid kaitseliitlaste või eriüksuslaste suunas. «Fakt on see, et Drambjan tulistas ministeeriumis ka enne eriüksuste sisenemist,» lausus Arpo.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja ütles, et Drambjan suutis rivist välja viia ka majja saadetud pommirobotid, loopides neid oma lõhkepakettidega. Üht robotit mees ka tulistas.

Seoses rünnakuga sai Drambjan mitu kuulihaava, kiirabil ei õnnestunud mehe elu päästa. Mees suutis lõhata üle kümne lõhkepaketi, temast jäi aga maha kolm lõhkamata paketti, mis olid metallkorpuses ning varustatud naelte ja kruvidega. Uurimise käigus peaks selguma, kas samasugused olid ka lõhatud paketid.

Sündmuste käik 11. augusti pärastlõunal kaitseministeeriumis

15.08
Politsei korrapidaja saab teate, et kaitseministeeriumi hoonesse Tallinnas on tunginud püstoliga relvastatud tundmatu isik, kes avas püstolist tule. Tegemist on isikliku relvaga, milleks laskjal oli luba olemas. Lisaks kasutab isik isevalmistatud lõhkeseadeldisi, mis tekitavad suitsu ja müra, kuid ei vigasta inimesi ega kahjusta hoone konstruktsioone.

15.10
Saabub politsei. Sündmuste käigus otseselt pantvange ei võeta, kuid kaks kaitseministeeriumi hoones viibinud kaitseliitlasest turvameest on sissetungija kontrolli all vähem kui pool tundi. Mingeid nõudmisi kurjategija ei suuliselt ega ka mingil muul viisil ei edasta. Kurjategija räägib vene keeles. Minut hiljem ehk kell 15.11 tuli teade kaitseministeeriumi töötajatele, et tuleks lukustada uksed ja püsida kabinettides.

15.30
Algab kaitseministeeriumi töötajate evakueerimine vastavalt 2010. aasta sügisel toimunud õppustele.

15.40
Saabub kaitsepolitsei, kes alustab kriminaalmenetlust. Ministeeriumi töötajad on evakueeritud rahvusooperisse Estonia, maja ümbrus ja teatri NO99 ümbrus on ümber piiratud.

15.45
Politsei eriüksuslased sisenevad kaitseministeeriumi hoonesse. Kaitsepolitsei läbirääkijad üritavad sündmuskohal tulistajaga kontakti saada, kuid see ei õnnestu. Tulistaja asub ligikaudu kaks tundi ministeeriumi esimesel korrusel administratiivalal asuvas eraldatud ruumis, kus ta viibib üksinda.

15.50
Põhja-Eesti päästekeskuse kinnitusel on pommirühm välja sõitnud.

16.00
Kohal on kaks päästemeeskonda, pommigrupp, politsei, päästeameti ja kaitsepolitsei töötajad. Politsei laiendab turvaala 10–15 meetri võrra.

16.38
Majja siseneb pommirobot, kuus minutit hiljem sisenevad ka erivarustusega politseinikud.

17.25
Mees hukkub tulevahetuse käigus. Tal on mitu kuulihaava. Sündmuskohal asuvad meedikud meest kohe elustama, kuid see ei anna tulemust. Üks politseinik saab kergemalt vigastada, teine saab tabamuse kuulivesti, ametnik viga ei saanud.

17.30
Majja sisenevad relvastatud politseinikud.

18.43
Pommirobot tuleb majast välja. Sündmuskohalt leitakse kolm isevalmistatud lõhkeseadeldist, mis ei olnud plahvatanud ja mis tehakse kahjutuks. Kokku on sündmuskohal plahvatanud üle kümne lõhkeseadeldise. Purustusi saavad kaks pommirobotit.

24.00
Kaitseministeeriumi hoonest tuuakse välja Karen Drambjani surnukeha.

Allikas: riigiprokuratuur