/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2011/08/11/704332t1h2379.jpg)
Politsei- ja piirivalveameti hinnangul eskaleerub algul ideeline liikumine huligaanitsemiseks, rüüstamiseks ja lausvargusteks enamasti massipsühhoosi ning suurenenud anonüümsuse tõttu rahvahulgas.
Eesti politsei: massirahutus on iga tänavahuligaani unistus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Massirahutusi võiks nimetada iga tänavahuligaani unistuste olukorraks,» sõnas korrakaitsepolitseiosakonna juht Tarmo Miilits Suurbritannia rahutuste valguses.
Miilits meenutas, et ka Eesti 2007. aasta aprillisündmustele oli iseloomulik, et rahutuste teisel päeval tulid linna tühjade seljakottidega inimesed, kelle ainus eesmärk oli tekkinud kaoses kuritegu toime panna.
Anonüümsuse vähendamine
Tema selgituste kohaselt on seetõttu massirahutuste ja –rüüstamiste ohjamisel esmatähtis inimese anonüümsuse tunnet vähendada.
«Lihtsaim viis seda teha on toimuvat avalikult filmides või pildistades ja hilisemalt seda materjali avaldades,» sõnas ta.
Miilitsa sõnul kasutas sama taktikat ka Eesti politsei aprillisündmuste ajal, kui tuvasta.ee lehel pandi üles linnas vandaalitsenud isikute pildid ja paluti inimestel need isikud tuvastada.
Tema väitel on turvalisuse kiireks taastamiseks äärmiselt tähtis ka jõustruktuuride organiseeritud ja hästi juhitud tegutsemine ning samal ajal tuleb kogunenud rahvamass muuta võimalikult vähe organiseerituks.
«Tuleb leida inimesed, kes süsteemselt üritavad rahutusi veelgi eskaleerida ja nad oma kontrolli alla saada,» selgitas ta.
Miilitsa hinnangul on oluline abinõu ka võimalikult paljude koostööpartnerite kaasamine.
Politsei saab oma inforingi võtta turvafirmad, kauplused, hotellid ja muud asutused ning anda neile soovitusi oma vara kaitsel.
Samas saab koostööparteritelt ka olulist informatsiooni – näiteks, kas kauplustes on suurenenud potentsiaalset ohtu kujutavate kaupade müük, olgu selleks süütevedelik, kurikad vms.
Samuti saab olukorra lahendamisse kaasata kõiki muid organisatsioone ja vabatahtlikke, sest politseil on üksinda probleemi lahendada tunduvalt raskem.
Väljaõppega töötajad
Massirahutuste ohjamiseks on politsei- ja piirivalveametis olemas vastava koolitusega kiirreageerimisüksused ja eriväljaõppega politseiametnikud, kes tavapäraselt teevad igapäevast politseitööd, kuid osalevad ka regulaarselt spetsiaalsetel treeningutel ja taktikaharjutustel.
Samuti on neil olemas täiendav erivarustus.
Eriolukordade lahendamise juhtimiseks on prefektuurides kriisireguleerimismeeskonnad. Need koosnevad ametnikest, kellel on kogemus ja oskused ressursimahukate ja keeruliste olukordade lahendamiseks.
Süsteem on üles ehitatud nii, et oleks võimekus samaaegselt reageerida ka mitmele sündmusele.
Massirahutustele spetsialiseerunud kiirreageerimisüksus (märulipolitsei), kelle ülesandeks on igapäevase avaliku korra tagamises osalemise kõrval ka massirahutuste ohjamine ning reageerimine eri- ja erandolukorras, loodi Eestis politseisse 2002. aastal.
Üheks selle üksuse põhitegevuseks on algusest peale olnud ka vastava väljaõppe parandamine ja sisekoolituste korraldamine teistele politseinikele asutuse sees.
Tihedalt tehakse koostööd Eesti jõustruktuuride ja EL erinevate riikide eriüksustega, et vajadusel Prüm leppe raames abistada teineteist kriisikolletes.