/nginx/o/2011/08/11/704090t1h805f.jpg)
Eesti mereinstituudi vanemteaduri Markus Vetemaa kinnitusel on angerja arvukus vähenenud ja selle põhjuseid on mitu: angerjaid püütakse liiga palju ning mõju avaldavad ka kliimamuutused.
Angerjas kaob Eesti vetest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vetemaa sõnul võib kohalike angerjavarude kokkukuivamine ühtlasi olla seotud muutustega Golfi hoovuse tugevuses ja suunas, kirjutab Õhtuleht. Nimelt käivad angerjad kudemas teisel pool Atlandi ookeani Sargasso meres, kust hoovus kannab vastsed Euroopasse, muutuste tõttu aga satub noori angerjaid rohkem lõunasse kui põhjapoolsetesse vetesse.
Statistikaameti andmeil on viimase kümne aasta jooksul angerjapüük Eesti rannikuvetest vähenenud ligi kaheksa ja siseveekogudest peaaegu kolm korda. Möödunud aastal tõmmati merest välja 3,5 tonni angerjat, siseveekogudest 14,3 tonni.