/nginx/o/2011/06/11/623236t1h59d8.jpg)
Justiitsministeerium ei nõustu magistritöö järeldusega, et kriminaalmenetluse lõpetamine ja alaealise mõjutamine on tõhusam kui noore kohtus süüdimõistmine. Ministeeriumi hinnangul ei saa neid mõjutusvahendeid võrrelda, sest tegu on erinevate laste ja eri raskusega kuritegudega.
Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson järeldas tänavu sisekaitseakadeemias kaitstud magistritöös, et süüdimõistetud alaealiste retsidiivsus on kõrgem kui nendel noortel, kelle suhtes menetlus on lõpetatud ning saadetud näiteks alaealiste komisjoni ette või üldkasulikule tööle.
See järeldus ei tulnud justiitsministeeriumile üllatusena. «Seda on juba varasemalt näidanud justiitsministeeriumi korduskuritegevust puudutavad uuringud nii alaealiste kui täisealiste puhul,» kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jako Salla.
Küll aga ei nõustunud ta Sempelsoni järeldustega selle põhjuste kohta. Nimelt leidis värske magister, et kriminaalmenetluse lõpetamine ja mõjutusvahendi kohaldamine on alaealiste puhul tõhusam kui nende süüdimõistmine. Ta tõi välja, et kriminaalmenetluse lõpetamise puhul on uue menetlusotsuse saanud 16 protsenti alaealistest, süüdimõistetutest aga koguni 34 protsendil juhtudest.
Salla sõnul on neil puhkudel tegu väga erinevate lastega. «Kui me võrdleme alaealiste komisjoni suunatud noorte gruppi nendega, kellele kohus karistuseks näiteks vangistuse mõistab, siis on tegu väga erinevate lastega. Esimesed on enamasti kuriteo toime pannud esmakordselt ning kuriteo puhul on tagajärgede mõttes tegemist kergemate rikkumistega,» selgitas Salla.
«Kohtusse jõuab täna vaid suhteliselt väike osa alaealiste kriminaalasjadest ning need juhtumid on sellised, kus rikkumine on tõsisem ning kus teo toime pannud alaealise suhtes on sageli menetlusi juba varem erinevatel kaalutlustel lõpetatud ehk siis tema käitumist on juba proovitud võimalikult pehmete meetmetega mõjutada.»
Salla lisas, et alaealiste kriminaalasju menetlevad Eestis spetsialiseerunud prokurörid, kes kaaluvad hoolega iga alaealiste suhtes tehtavat otsust. «Kohtu ette saatmist ja menetluse lõpetamist ei saa vastandada hinnanguga, et üks on paha ja teine hea moodus alaealise mõjutamiseks. Oluline on eelkõige oskus valida konkreetses olukorras tõhusaim vahend.»
Lapsesõbralik praktika
Sempelson tegi töös justiitsministeeriumile ka mitmed ettepanekud seadusemuudatusteks. Näiteks soovitas ta lihtsustada alaealiste suhtes kiirmenetluse kasutamist, piirdudes selle menetluse korral vaid suulise kohtueelse ettekande tegemisega. Praeguse korra järgi peab kiirmenetluse korral olema kriminaaltoimikus kirjalik kohtueelne ettekanne, mida kriminaalhooldusametnikud ei suuda selle mahu tõttu 48 tunni jooksul koostada. Teiseks soovitas ta ka alaealiste suhtes rakendada käskmenetlust, sest on alaealisi, kes käivad tööl ja omavad kindlat sissetulekut, nii et nende jaoks võib rahaline karistus olla kõige mõjusam.
«Alaealiste erikohtlemist puudutavad reformid on Eestis tehtud ning kokkuvõttes võib nii seadusandlikku raamistikku kui ka menetluspraktika poolt pidada lapsesõbralikuks,» leidis justiitsministeeriumi nõunik. «Täna soosime selliseid lahendusi, kus alaealisel on kriminaal-justiitssüsteemiga võimalikult vähe kokkupuuteid, eesmärgiga last võimalikult vähe traumeerida ja märgistada,» märkis Salla.
«Omalt poolt püüame tagada, et nende laste jaoks, kes siiski satuvad kriminaalmenetlusse, oleks menetlus võimalikult kiire. Selles osas on ka edu saavutatud: kui 2008. aastal kestis kriminaalasja kohtueelne menetlus alaealise jaoks keskmiselt veel üle poole aasta, siis tänavu saadi hakkama juba kahe kuuga,» tõi Salla välja.
Ta lisas, et koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga ja sotsiaalministeeriumiga tegutsetakse selle nimel, et noorte probleeme märgataks ja lahendataks nii koolikeskkonnas kui kogukonnas võimalikult varakult.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)