Uuring: alaealiste leebem karistamine vähendab korduvat seadusrikkumist

Kuriteo toime pannud alaealiste mõjutamine kriminaalkaristusest leebemalt on osutunud efektiivsemaks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Alaealine, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, kordab oma seadusrikkumist väiksema tõenäosusega kui see, kes on süüdi mõistetud.

Retsidiivsust ehk korduvat rikkumist esineb esimesel puhul 16 protsendil ning teisel puhul 34 protsendil juhtudel, selgus Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juhi Nils Sempelsoni tänavu sisekaitseakadeemias kaitstud magistritöö raames läbi viidud uuringust.

Mida lühema aja jooksul pärast kuriteo toime panemist alaealist kriminaalse karistamise asemel mõjutatakse (hoiatatakse, lepitatakse, suunatakse sotsiaalprogrammidesse, paigutatakse noortekodusse jms), seda selgemini tajub noor oma rikkumist ning sellele järgnenud mõjutamist.

Nagu uuringu tulemused näitavad, on pärast 2004. aastal vastuvõetud seadusemuudatust, millega laiendati mõjutusvahendite kasutamise võimalusi, alaealiste poolt toimepandud kuritegude arv vähenenud nii Eestis tervikuna kui ka Pärnumaal.

Sisekaitseakadeemia rektori Lauri Taburi sõnul ei tohiks alaealiste kurjategijate puhul põhirõhk olla mitte karistamisel, vaid noore inimese toomisel tagasi ühiskonda.

«Efektiivsemaks mõjutamiseks tuleks uuringu tulemustele tuginedes senisest enam kaasata spetsialiste ja lapsevanemaid ning kohaldada rohkem kriminaalmenetluse lõpetamist ja lepitamist. Samuti soovitame uuringule tuginedes kokku kutsuda alaealistega tegelevate ametnike ümarlaud, jagamaks parimat praktikat ja tutvustamaks iga ühe rolli alaealise mõjutamises,» kommenteeris Tabur.

Sempelson viis uuringu läbi Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistritöö «Kuriteo toime pannud alaealiste mõjutamise efektiivsus Pärnumaa näitel (2006-2010)» raames.

Magistritöös on välja toodud ka konkreetsed ettepanekud erinevate seaduste muutmiseks, et muuta alaealiste mõjutamine senisest efektiivsemaks.

Uuring on kättesaadav Sisekaitseakadeemia kodulehel.