Sa oled kas eestlane või kadakasoomlane

Foto: Mihkel Maripuu

Seitsme päevaga vestles Postimees Soomes hulga eestlastega, olgu siis tegu ametniku, ehitaja, arsti, taluperenaise või ettevõtjaga. Mõni neist on elanud Soomes 24 aastat, sellal kui teine käib lihtsalt tööl.

Lugude erinev sisu pakkus rõõmu ja pahameelt nii paadunud sotsialistidele kui patoloogilitele majandusliberaalidele. Põhja-Soomes elava naise keeruline elu andis eesti rahvuslasele võimaluse osutada, et näe, pole see elu seal Soomes midagi nii tore.

Märksa suuremat muret valmistasid aga mõnele kommentaatorile inimesed, kellel on Soomes hästi läinud. Tekkis kaks leeri – esimene sõimas Soome-eestlasi reeturiteks ja majanduspõgenikeks, sellal kui teine leer teatas, et Eesti ongi üks nõme koht ja siit tulekski ära kolida.

Mis puutub Soome-eestlastesse endisse, siis mõnigi neist alustas vestlust jõulise kriitikaga Eesti aadressil, aga õige pea selgus, et tema teadmised kodueestlaste eluolust pärinevad aastast 1990, 1995 või 2000.

Meil siin on ka vahepeal tekkinud sotsiaalsüsteem, on töötuskindlustus, on emapalk ja veel üht koma teist. Ei ole enam ammugi sellist kuritegevust nagu 1990. aastatel. Veelgi enam, on tõeline kodanikule suunatud e-riik, millest Soomes veel und nähakse.

Ühes Põhja-Soome kämpingus soomlastega vorstikesi grillides rääkisime kompleksidest, mis ilmestasid kahe rahva suhteid läbi 1990. aastate.

Meil oli pikka aega häbi selle pärast, et 1990. aastate algul oli paljudel eestlastel isiklik soomlane, kellelt sai lihtlabaselt asju lunitud. Ja soomlastel oli häbi, et nad pidid meid sellises olukorras nägema.

Jõudsime ühiselt järeldusele, et kõige mõnusam on suhelda nagu võrdne võrdsega. Jah, hoolimata elatustaseme erinevusest võisin seal lõkke ääres soomlastega suhelda ilma, et mul oleks käinud neelud nende viinerite peale.

Tahan tänada kõiki mind vastu võtnud Soome-eestlasi toreda vastuvõtu eest. Aga mul on ka tähelepanekuid, milles ühinen mõnegi kriitilise lehelugejaga. Esiteks oleks raske väita, et läbi kahe kümnendi õilmitsenud eesti naiste abiellumine Soome oli mingi juhus.

Ma ei ole kahjuks täheldanud eesti naiste vähegi võrreldavat meheleminekut Lätti või Venemaale. Ei ole ka märganud, et naised kipuks väga kergesti abielluma endast paarkümmend aastat vanema eestlasega.

Niisiis olen üsna kindel, et Soome on eesti naisi ajanud korrektselt väljendudes paljuski püüdlus turvatunde ja stabiilsuse poole ning küünilisemalt öeldes materiaalsed kaalutlused.

Aga rumal oleks väita, et naiste valikud oleks olnud ratsionaalse SWOT-analüüsi tulemus. Pigem ongi see naisele olemuslik püüd turvatunde ja materiaalse kindlustatuse poole.

Kõige rohkem tekitas aga lugejais viha lugudes olnud eestlaste soovimatus õpetada oma lastele eesti keelt, ja olen vihastajatega südamest nõus. Ükskõik kui toredad ka poleks olnud mind vastu võtnud inimesed, viitab laste kahe keele oskuseta jätmine ei millelegi muule kui kadakasakslikule ehk väikekodanlikule mentaliteedile.

Väikekodanlasele on oluline kuuluvus ühte gruppi. Kuuluvus mitmesse keele- või kultuuriruumi on tema jaoks talumatult keeruline. Kahekultuuriline ja kakskeelne laps lihtsalt ei mahu sääraste inimeste programmi.

Olemuslikult väikekodanlik on ka loobuda võimalusest anda lastele täiesti tasuta ja väga väikse energiakuluga emakeele oskus. Keelteoskus on haridus. Ja muidugi viitab emade lastele eesti keele õpetamisest loobumine respekti puudumisele oma päritolu ja kultuuri vastu.

Teadlaste uuringud on juba ammu purustanud igasugused muud laste kakskeelsuse vastuargumendid, nagu näiteks soov õpetada üks keel korralikult selgeks, selmet ta õpiks selgeks kaks keelt viletsalt. Kui sa oled eestlane ja sul on laps, siis sa kas tahad talle õpetada emakeelt või ei taha.

Aga õnneks tean ka seda, et paljud Soomes aastakümneid elavad eestlased on endiselt oma rahva liikmed, kes õpetavad lastele selgeks ka korraliku eesti keele.

Soome – müüdid ja tegelikkus, tähelepanekud ja soovitused*

•    Kui sõidate Soomes maanteel ja näete tagant lähenemas Porsche Cayenne’i või BMW-maasturit, siis istub selles suure tõenäosusega eestlane või venelane. Soomlaste autod on reeglina tavalised keskklassi masinad.

•    Soome on hea minna suve teisel poolel, sest siis on põhja pool õhtud veel valged nagu meil jaanipäeva paiku.

•    Soomlased on oma kodumaal toredad ja avatud suhtlejad, teenindus kõrtsides ja poodides oli laitmatu ja nii võib väita, et oskus klientidega suhelda on Eesti keskmisest tublisti parem.

•    Linn on Soomes meie jaoks hoomamatu mõiste. Näiteks 20 000 elanikuga Pieksämäki linn laiub 1800 ruutkilomeetril ja meie mõistes külad on seal tänavad.

•    Soome on tavakodanikele ja ettevõtjatele mõeldud infotehnoloogiliste lahenduste poolest Eestist maha jäänud. Nii näiteks tegelevad soomlased alles digiretsepti süsteemi ettevalmistamisega.

•    Vähemasti Ida-Soomes pole mõtet loota, et istute kõrtsis maha ja saate kasutada tasuta WiFit. Asi ei ole selles, et WiFi oleks tasuline. Seda lihtsalt ei ole seal.

•    Teed on Soomes võrreldamatult paremad kui Eestis ja nii võite sinna julgelt autoga minna.

•    Maanteel tuleb 60 kilomeetri kiiruspiirang kohe, kui tee ääres on kas või üks talu. Ja koos kiiruspiiranguga võib saabuda ka kiiruskaamera.

•    Soovitan minna nädalaks Soome kõigil, kes väidavad, et toidukorv on üle lahe odavam kui meil. Aga tõsi on ka see, et toiduained pole seal enam oluliselt kallimad.

•    Soovitan minna Soome auto ja perega reisima, aga nädalase reisi eelarve võiks olla vanas rahas vähemalt 10 000 krooni. Leidub kohti, kus tuleb ainuüksi telkimisplatsi eest maksta üle 30 euro, sellal kui põhja pool saab imeilusas kämpingus köetava mökki 20 euroga. Kämpingutest Soomes igal juhul puudust pole.

•    Erinevalt Lääne-Euroopast on Soomes väga hõre asustus ja seal kehtib igameheõigus – kui eravaldus pole tähistatud, siis saab telgi ka metsa vahele maha panna. Nii säästab kõvasti raha.

•    Eestlased ei ela Soomes sotsiaalabist, vaid teevad seal tööd ja saavad hästi hakkama. Reeglina on soomlaste suhtumine eestlastesse hea.

•    Hea ehitusmees elab ka Eestis kenasti ära ja mis tähtsaim – pere jääb terveks.

•    Nähtud Ida-Soome linnade arhitektuur oli üsna igav. Tallinn oma city’ga ja Tartu klassitsistliku arhitektuuriga näevad palju linlikumad välja. Soomlased asendasid vanad puitasumid ise ilmetute ühekorruseliste majakestega. Eesti on rikkama arhitektuuriga maa, samas leiab Soomes vägevaid puitkirikuid.

•    Kõigis vähegi suuremates toidupoodides Kotkast Põhja-Soome Hyrynsalmini välja leiab letilt nii Saku kui A. Le Coqi õlled, aga need ei ole kaugeltki odavaimas hinnaklassis. Odavaim kipub olema Koffi õlu, mille 0,33-liitrine purgike maksis 65–70 eurosendi ringis.

•    Kokkuvõttes on ilmne, et Eestil on Soome ees oma eelised, nagu ka Soomel Eesti ees. Enne kui lähed Austraaliasse, käi Soomes!

* Nimetatud tähelepanekud on seitsme päeva jooksul korjanud üks inimene Ida- ja Lõuna-Soomest ja need ei pretendeeri absoluutsele tõele.