Mingil hetkel eelmisel sügisel tundis aasta kodanikuks valitud ja «Teeme ära» prügikoristuskampaania eestvedaja Rainer Nõlvak jõuetut viha – laga oli siin ja seal. Keegi pidi prügi ära koristama.
Rainer Nõlvak: suutsime midagi praktilist ära teha
Jah, minu arvates oli küll. Mulle lisas see lootust, et saame hakkama tõsiste asjadega, mille üle võime uhkust tunda. Meil on olemas ühised üritused, nagu tantsu- ja laulupidu, nüüd suutsime ühiselt ka midagi praktilist korda saata.
Mulle tundus, et inimestel muutus prügi maha viskamine juba harjumuseks, ja see pidi muutuma.
Mitmed asjad langesid kokku. Esiteks see, et laga oli palju ja see häiris juba kõiki. Edu oli inimeste südames olemas, vaja oli ainult kampa, kes sellega viitsiks mässata.
Kui olin 18-aastane, siis tegin küll sigadusi, näiteks kunagi loopisin pudeliga Lenini monumenti, kuna ta kuidagi seisis mul tee peal ees.
Õunasüdame olen kraavi visanud, aga tahtlikult, et ma ei viitsiks prahti prügikasti visata, nii ei ole olnud.
Prügi on antud jäätmekäitlejatele üle ning praegu on kolm või neli kohta, kus käib prügi sorteerimine. Aga tsiviilmaailmast on kõik prügi ära koristatud.
On teil plaan samasugune kampaania järgmisel aastal uuesti korraldada?
Jah, on küll. Aga plaan on veel natuke toores, et sellest rääkida.