Valitsus arutab kaitseväe põhimäärust

Kaitseväelased võidupüha paraadil.. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Valitsus hakkab homme arutama Kaitseväe põhimääruse kinnitamist ning erandkorda, mille korral on pädeval ülemal õigus  kasutada rahuajal jõudu Eesti riigi vastu suunatud ründe puhul.

Kaitseväe põhimääruse paneb paika kaitseväe väeliikide ja üksuste struktuuri ja alluvusvahekorra ning erinevate ülemate põhiülesanded, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Seni oli kaitseväe ülesehitus pandud paika 2002. aastast pärineva valitsuse määrusega «Kaitseväe ülesehitus».

Vastavalt uuele määrusele alluvad kaitseväe juhatajale kaitseväe peastaabi ülem, maa-, mere- ja õhuväe ülemad ning kaitseväe juhatajale vahetult alluvad struktuuriüksused, nagu näiteks Kaitseväe Logistikakeskus, Sõjaväepolitsei, Luurepataljon, Staabi- ja sidepataljon, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Kaitseväe Võru Lahingukool.

Maavägi koosneb määruse kohaselt neljast kaitseringkonnast, 1. jalaväebrigaadist ning üheksast erinevast pataljonist, mis kuuluvad jalaväebrigaadi või kaitseringkondade koosseisu.

Samuti sätestab määrus maaväe jagunemise relvaliikidesse, mida iseloomustavad teatavale sarnasele lahinguviisi kasutamisele orienteeritud väeüksused. Maaväe relvaliikideks on määruse kohaselt jalavägi, suurtükivägi, õhutõrje, pioneerirelvaliik ja lahingteenindustoetuse relvaliik.

Mereväe väeüksusteks on määruse kohaselt Mereväebaas ja Miinilaevade Divisjon, Õhuväe väeüksusteks Lennubaas ja Õhuseiredivisjon.

Kaitseväe reserv- ja sõjaaja üksuste ülesehitus ja paiknemine sätestatakse määruse salajase lisaga. Samuti paneb määrus paika kaitseväe struktuuriüksuste üldised ülesanded, struktuuriüksuste ja väeliikide ülemate üldise pädevuse ning sätestab kaitseväe raamatupidamise ja eelarve koostamise.

Samuti hakkab valitsus homme arutama kaitseväe korralduse seadusest tulenevat määrust, millega sätestatakse erandkord, mille korral ülem on rahuajal pädev otsustama jõu kasutamise alustamise väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe puhul.

Määrusega peetakse silmas rahuajal Eesti vastu suunatud äkkrünnet, millele ei saa
vajaliku kiirusega reageerida vabariigi president või riigikogu, mille ajal on sõjaseisukord välja kuulutamata ning jõu kasutamise otsus tuleb langetada lühikese ajavahemiku jooksul.

Kaitseväe korralduse seaduse kohaselt on sellisel juhul otsustamisõigus kaitseministril või pädeval ülemal, kusjuures pädev ülem langetab otsuse vaid juhul, kui kaitseminister pole kättesaadav või tema õigeaegne teavitamine pole võimalik.

Pädevaks ülemaks on määruse kohaselt vahetult Eesti riigi vastu suunatud rünnet
tuvastav kaadrikaitseväelasest ülem või tema otsene ülem.